Välisüliõpilaste tööaja piiramiseks puudub vajadus
Kaubanduskoda pöördus mai lõpus siseministeeriumi poole, et saada ülevaadet selle kohta, kui paljud välisüliõpilased kasutavad elamisluba õppimiseks kattevarjuna töörändele. Siseministeeriumi vastusest selgub, et riigil ei ole väga head ülevaadet probleemi ulatuse kohta.
Siseministeerium on käinud välja idee piirata välisüliõpilaste Eestis töötamist. Ministeeriumi poolt välja töötatud eelnõu näeb ette, et välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas tingimusel, et töötamine ei takista õppimist. Muudatuse eesmärk on välistada olukord, kus välisüliõpilane kasutab õppimiseks mõeldud elamisluba kattevarjuna töötamiseks. Praegu on välisüliõpilastel lubatud õpingute kõrvalt töötada ning nende tööaeg ei ole piiratud.
Küsisime ministeeriumil tõendeid probleemi suuruse kohta
Kaubanduskojale jäi ebaselgeks, miks soovib ministeerium piirata välisüliõpilaste töötamist. Meie hinnangul puuduvad veenvad tõendid, et välisüliõpilased kasutavad massiliselt õppimiseks antud elamisluba töörände kattevarjuna. Lisaks on välismaalaste seaduses sätted, mis aitavad seda probleemi ennetada ja lahendada.
Probleemi ulatuse kindlaks tegemiseks pöördusime siseministeeriumi poole ning palusime välja tuua, kui palju kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilasi töötab Eestis ning kui paljudel juhtudel on riik tunnistanud kehtetuks elamisloa õppimiseks põhjusel, et välismaalane kasutas elamisluba õppimiseks kattevarjuna Eestis töötamiseks.
Suur osa väliüliõpilastest kasutab elamisluba sihipäraselt
Siseministeeriumi vastusest selgub, et aastatel 2015-2019 andis riik välja 6753 õppimiseks mõeldud elamisluba. Samal ajaperioodil tunnistas politsei- ja piirivalveamet kehtetuks 544 elamisluba. 460 korral on põhjuseks olnud see, et välisüliõpilane on jätnud täitmata õppekava nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise. Samas ei selgu ministeeriumi vastusest, kas õppekava täitmata jätmine on tingitud välisüliõpilase suurest töökoormusest või muust põhjusest.
Siseministeerium toob välja, et politsei- ja piirivalveamet ega haridus- ja teadusministeerium ei kogu järjepidevalt andmeid, ega kontrolli seda, kui palju ja millise koormusega välistudengid õppimise kõrvalt töötavad, sest õpingute kõrvalt töötamine on lubatud ja ei ole ajaliselt piiratud. Seega selgub ministeeriumi vastusest, et neil puudub väga hea ülevaade, kui paljud välisüliõpilased kasutavad elamisluba õppimiseks kattevarjuna töörändele.
Isegi kui eeldada, et kõik elamisload, mis tunnistatakse kehtetuks seoses õppekava täitmata jätmisega või õppimise katkestamisega, on seotud välisüliõpilase liiga suure töökoormusega, siis ka sellisel juhul ei saa teha järeldust, et Eestis toimub massiline õppimiseks mõeldud elamisloa kasutamine töörände kattevarjuna. Näiteks 2019. aastal tunnistati eelnevalt nimetatud põhjusel kehtetuks 153 elamisluba, mis moodustab ca 7 protsenti kõikidest õppimiseks antud elamislubadest. Seega üle 90 protsendi välisüliõpilastest kasutab elamisluba sihipäraselt ning puudub vajadus välisüliõpilaste tööaja piiramiseks.