Õigusemõistmise tulemustabelist taksonoomia lihtsustamiseni

Juuli esimestel päevadel tuli Euroopa Komisjon (EK) välja mitme erineva strateegia ja tegevusplaaniga. Alljärgnevalt neist põgus ülevaade.

1. juulil tuli Komisjon välja õigusmõistmise tulemustabeliga - see on iga-aastane aruanne, milles esitatakse võrreldavad andmed ELi liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse kohta. EK jaoks on see analüütiline vahend kohtusüsteemidega seotud reformide jälgimiseks kõigis ELi liikmesriikides. Need on omakorda aluseks komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevale 2025. aasta aruandele ning riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele. Tulemustabel aitab kindlaks teha häid tavasid ja võimalikke puudusi näidates riikide kohtusüsteemide toimimise suundumusi aja jooksul. Selles ei esitata üldist ühtset paremusjärjestust, vaid antakse ülevaade sellest, kuidas kõik kohtusüsteemid toimivad. 2025. aasta tulemustabel sisaldab 12 uut või ümberkujundatud näitajat, sh: 

• diskrimineerimisohus olevate isikute, sh eakate juurdepääs õiguskaitsele;
• kuriteoohvrite juurdepääs õigusemõistmisele;
• naistevastase vägivalla / koduvägivalla ohvrite juurdepääs õiguskaitsele;
• mehhanismid, mis on kehtestatud halduskohtute otsuste rakendamise tagamiseks;
• kohtunike taandumine ja taandamine;
• prokuratuuride juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;   
• riigihangete järelevalveasutused; liikmesriikide konkurentsiasutused; ning kõrgeimad kontrolliasutused;
• riigihangete läbivaatamise asutuste ja riiklike konkurentsiasutuste tajutav sõltumatus ettevõtjate seas.
• Täiendav teave 2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel

2.juulil üllitas EK uue bioteaduste strateegia, mida EK kavatseb rahastada rohkem kui 10 miljardi euroga aastas praegusest ELi eelarvest. Selle strateegia eesmärk on kiirendada innovatsiooni, hõlbustada turulepääsu ja suurendada üldsuse usaldust uute tehnoloogiate vastu. Strateegia tugineb 2024. aasta biotehnoloogia ja biotootmise strateegias kavandatud meetmetele, kuid on laiema kohaldamisalaga, kuhu kuuluvad ka toit, tervishoid, ravimid ja keskkond ning paneb suuremat rõhku konkurentsivõimele ja kestlikkusele.

Sellega kehtestatakse uued meetmed, sh juhtalgatused, nagu kliiniliste teadusuuringute investeerimiskava, terviseühtsuse mikrobioomi algatus ja bioteaduste koordineerimisrühm

Strateegias on välja pakutud järgmised meetmed:

• Teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi optimeerimine;
• EK töötab välja ELi investeerimiskava, et hõlbustada mitut riiki hõlmavate kliiniliste uuringute rahastamist ja tugevdada Euroopa kliiniliste teadusuuringute taristut, edendades terviseühtsuse põhimõtet teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Programmi „Euroopa horisont“ 2026.–2027. aasta tööprogrammide raames kaasatakse kuni 100 miljonit eurot mikrobioomipõhiste lahenduste väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks.
• Tööstuslikku innovatsiooni ja kestlikkust edendavate uute toodete väljatöötamiseks eraldatakse lisaks 250 miljonit eurot sektoriülestele biotehnoloogiatele, sh uue lähenemisviisi metoodikad, uudsed molekulid, kõrgtehnoloogilised materjalid ja tõhusam biotootmine.
• Bioteaduste valdkonna uuenduste kiire turulepääsu võimaldamine. Bioteaduste valdkonna uuenduste turulepääsu kiirendamiseks teeb EK ettepaneku võtta vastu ELi biotehnoloogia õigusakt, millega luuakse biotehnoloogia sektorites innovatsiooni-sõbralikum raamistik. EK käivitab ka kontaktide loomise liidese idufirmade, tööstuse ja investorite ühendamiseks.
• Uuenduslike lahenduste usaldusväärsuse, kasutuselevõtu ja kasutamise suurendamine. EK lubab eraldada 300 miljonit eurot bioteaduste alaste uuenduslike lahenduste hangete stimuleerimiseks, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutustega kohanemine, järgmise põlvkonna vaktsiinid ja taskukohased vähilahendused. Sektoritevaheliste poliitikate ja rahatamise paremaks ühtlustamiseks loob ka EK loob ka bioteaduste koordineerimisrühma.

Täiendav teave Choose Europe for life sciences: A strategy to position the EU as the world's most attractive place for life sciences by 2030

2.juulil avaldas EK kvanttehnoloogia strateegia eesmärgiga edendada vastupanuvõimelist ja suveräänset kvanttehnoloogia ökosüsteemi, mis hoogustaks idufirmade kasvu ja kujundaks teaduse läbimurrete põhjal välja turuvalmis rakendused. Strateegias käsitletakse viit valdkonda: teadusuuringud ja innovatsioon, kvanttehnoloogia taristud, ökosüsteemi tugevdamine, kosmos ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiad ning kvanttehnoloogia valdkonna oskused.

Strateegia hõlmab järgmisi meetmeid: 

• käivitatakse Euroopa kvanttehnoloogia teadusuuringute ja innovatsiooni algatus alusuuringute toetamiseks ning rakenduste väljatöötamiseks olulistes avaliku sektori ja tööstuse valdkondades.
• Luuakse kvantprojekteerimisrajatis ja kuus kvantkiipide katseliini. Selle toetuseks on ette nähtud 50 miljonit eurot avaliku sektori rahastust ning eesmärk on arendada teaduslikest prototüüpidest välja tööstuslikult valmistatavad tooted. Kvanttehnoloogiasse on viimase viie aasta jooksul eraldatud juba üle 11 miljardi euro avaliku sektori vahendeid (ELi ja riiklikult), kusjuures ainuüksi EL on kvanttehnoloogiasse investeerinud ligi 2 miljardit eurot.
• Käivitatakse Euroopa kvantinterneti katserajatis.
• 2026. aastal laiendatakse kogu ELis kvanttehnoloogia pädevusklastreid ja luuakse Euroopa kvantoskuste akadeemia.
• Koos Euroopa Kosmoseagentuuriga töötatakse välja kosmose kvanttehnoloogia tegevuskava ja panustatakse Euroopa relvastuse tehnoloogilisse tegevuskavasse.
• Strateegiale lisaks plaanib EK järgmisel aastal teha ettepaneku kvanttehnoloogia määruse kohta.

Täiendav teave: Euroopa kvanttehnoloogia strateegia 

4. juulil avaldas EK meetmed EL taksonoomia kohaldamise lihtsustamiseks 

Taksonoomiamäärus jõustus 2020. a ja selle aruandlusnõudeid kohaldatakse alates 2022. Taksonoomia pakub finants- ja mittefinantsettevõtjatele ühist kestlikkuse võrdluspunkti ning toetab roheinvesteeringuid.

Peamised lihtsustamismeetmed on: Finants- ja mittefinantsettevõtjad on vabastatud taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse hindamisest majandus-tegevuse puhul, mis ei ole nende äritegevuse jaoks rahaliselt oluline. Mittefinantsettevõtete puhul käsitatakse tegevust mitteolulisena, kui see moodustab vähem kui 10 % ettevõtte kogutuludest, kapitalikuludest või tegevuskuludest.

Lisaks on mittefinantsettevõtjad vabastatud taksonoomiaga kooskõla hindamisest kõigi oma tegevuskulude puhul, kui seda peetakse nende ärimudeli seisukohast ebaoluliseks.

Finantsettevõtete puhul lihtsustatakse peamisi tulemusnäitajaid, nagu pankade rohevarade suhtarv, ning neile antakse võimalus mitte esitada üksikasjalikke taksonoomia peamisi tulemusnäitajaid kahe aasta jooksul.

Taksonoomiaaruannete vorme ühtlustatakse, vähendades mittefinantsettevõtjate puhul teatatud andmepunktide arvu 64 % ja finantsettevõtjate puhul 89%.

Kemikaalide kasutamise ja olemasoluga seotud saastuse vältimise ja kontrolli olulise kahjustamise vältimise kriteeriume lihtsustatakse.

Muudatused võetakse vastu delegeeritud õigusaktina, millega muudetakse taksonoomiaalase teabe avalikustamist ning kliima- ja keskkonnaalaseid delegeeritud õigusakte.

Täiendav teave: Delegeeritud õigusakt, millega muudetakse taksonoomia avalikustamist ning kliima- ja keskkonnaalaseid delegeeritud õigusakte 

Euroopa Komusjoni materjale vahendas Reet Teder