Euroopa ägab
Euroopa ägab sissetulvavate (peamiselt Hiinast pärit) pakkide koorma all. Platvormide kaudu sissetulevate kaupade voog tekitab märkimisväärseid probleeme seoses ausa konkurentsi, tarbijakaitse ja nõuetele vastavusega. Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) juba septembris oma arvamuses märkis, saadetakse iga päev Sheinist ja Temust ainuüksi Saksamaale hinnanguliselt 400 000 pakki. 2024. aastal sisenes ELi 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, mis vastab 12 miljonile pakile päevas – see on üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. Üle 91 % alla 150-eurose väärtusega saadetistest pärineb Hiinast, kus Temu ja Shein toodavad ja saadavad välja enamiku oma toodetest.
Sealjuures on suur osa nende platvormide saadetistest näidatud tegelikust väärtusest väiksemana, jäetud deklareerimata või ei vasta need ELi standarditele. Kõik see tähendab, et Euroopa ettevõtted seisavad vastamisi kõlvatu konkurentsiga, Euroopa ametiasutused, toll ennekõike, aga laiaulatusliku petturliku käitumisega.
Nii näiteks näitavad erinevad auditid impordi ühe akna süsteemi (IOSS) võimalikku kuritarvitamist, sh IOSSi numbrite petturlikku kasutamist, tegelikust väiksema hinna näitamist (põhjuseks 150-eurone lävend nii tolli- kui käibemaksu puhul) ja saadetiste osadeks jagamist tollimaksude vältimiseks. Ainuüksi Madalmaades pärines 2023. aastal üle miljardi tollideklaratsiooni hulgast enam kui 718 miljonit e-kaubandusest. See maht ületab tunduvalt ametiasutuste kontrollisuutlikkust.
Lisaks on erinevate riikide ametiasutused ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustik dokumenteerinud võltsallahindlusi, pealesunnitud müüki, eksitavat ohutusteavet ja ohtlikke tooteid. Need platvormid eiravad ka ELi jäätme- ja pakendieeskirju, jättes määramata volitatud esindajad ja suunates kõrvaldamiskulud teistele, ELis tegutsevatele ettevõtetele. See tähendab, et sissetulvavate pakkide hulga pakendite käitlemise kulud kannavad meie ettevõtjad.
Kõiki neid ja ka teisi probleeme on praeguseks tõstatatud erinevate osapoolte – ettevõtete liitude, tarbijaorganisatsioonide, institutsioonide ja poliitikakujundajate – poolt. Näiteks 1. detsembril toimunud European Consumer Day 2025 oli pühendatud teemale „Euroopa müügiks? Kuidas globaalsed turud muudavad meie ühiskonda – ja mida tuleb kohe teha“.
Ka sellel foorumil tõdeti, et tarbijate otseimpordi maht kolmandatest riikidest kasvab jätkuvalt, juba ületades 2024. aasta näitajat – 12 miljonit pakki päevas. Selle arvu kasvades suureneb ka ELi nõuetega mittevastavuses olevate toodete arv, mis jõuavad ELi turule veebiplatvormide kaudu. Need tooted rikuvad sageli ELi regulatsioone tooteohutuse, keskkonnasäästlikkuse, intellektuaalomandi õiguste ja laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemide osas.
E-kaubanduse kiire kasvuga on just veebiplatvormid muutunud kolmandate riikide e-kaubanduse kriitilisteks võimaldajateks. Praegu ei ole veebiplatvormid ELi õiguse alusel majandusoperaatoritena tunnustatud. See vabastab nad proaktiivsest õiguslikust hoolsuskohustusest kontrollida oma platvormidel müüdavate toodete vastavust. Nad peavad tegutsema ainult siis, kui neid teavitatakse võimalikust mittetäitmisest.
Digiteenuste seadus (DSA), üldine tooteohutuse määrus (GPSR) ega Green Deal’i raamistik pole seda lünka seadusandluses kõrvaldanud. Selle tulemusena saavad veebiplatvormid hõlbustada mittevastavuses olevate kaupade müüki ELi-välistelt müüjatelt ELi tarbijatele, olles minimaalselt vastutavad nende toodete ohutuse, seaduslikkuse või keskkonnamõjude eest. ELi siseturu terviklikkuse säilitamiseks ja ELi seadusandluse tõhususe tagamiseks on oluline, et veebiplatvormidele kehtestataks selgemad kohustused.
Selle õigusliku lünga lahendamisega saab EL luua sidusama, jõustatavama ja tulevikukindlama regulatiivse raamistiku, mis tagab, et kõik osapooled, kes annavad toodetele juurdepääsu siseturule – sõltumata nende füüsilisest asukohast või ärimudelist – järgivad ühtset reeglistikku ja standardeid.
Mida aga ikkagi ja kõigepealt teha?
Muidugi tuleb tunnistada, et ka ELi institutsioonid on probleemile reageerinud. Euroopa Komisjon on esitanud pakkidele käitlustasu kehtestamise ettepaneku. Euroopa Parlament on võtnud vastu oma raporti ja resolutsiooni (europarl.europa.eu/doceo/document/TA-10-2025-0154_EN.html; europarl.europa.eu/news/et/press-room/20251120IPR31497/parlament-nouab-euroopa-norme-eiravate-veebipoodide-ohjeldamist-ja-karistamist).
Erinevad organisatsioonid, sealhulgas ühena esimestest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/call-fair-competition-regard-3rd-country-platforms) ning muud liidud ja ühendused on esitanud omapoolseid ettepanekuid, näiteks https://cdn.toyindustries.eu/wp-content/uploads/2025/09/Joint-statement-product-compliance-online.pdf.
Paraku ei ole probleemi lahendamisel oluline mitte ainult õige(te) meetme(te) valik, vaid ka nende rakendamise kiirus ja meetmete mõju. Seda arvestades annaks kõige parema tulemuse ja vähendaks ebaausat konkurentsi oluliselt 150-eurose tollimaksuvabastuse viivitamatu kaotamine, et vältida kaupade süstemaatilist aladeklareerimist.
Reet Teder