Käenduslepinguga vastutab isik ettevõtte laenukohustuse täitmise eest käenduslepingus kokkulepitud summa ulatuses.

Millistel juhtudel saab käenduslepingu põhja kasutada?
Käesoleva lepingupõhja kohaselt on käendajaks eraisik (näiteks ettevõtte juhatuse liige) ja laenusaajaks, kelle kohustusi tagatakse, ettevõte. Käendajaks võib olla ka ettevõte, kuid sellise käenduslepingu vormistamiseks pöörduge meie juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee. Samuti võib käenduslepingu sõlmida ka muude kohustuse täitmise tagamiseks. Näiteks saab sellega tagada müügilepingust tuleneva arve tasumise kohustust. Ka sellise lepingu koostamise juhul aitavad teid meie juristid.

Mis vahe on käendusel ja garantiil? 
Käendus on seotud tagatava nõudega, see tähendab muuhulgas, et kui tagatav laenuleping lõpeb, siis lõpeb ka käendusleping. Garantii on aga eraldiseisev kohustus, mille kehtivuse tingimused (näiteks garantii tähtaeg ja garantii lõppemise alused) on märgitud garantiikirja endasse ja ei sõltu laenulepingu kehtivusest.

Käendust võivad anda nii eraisikud kui ettevõtted, garantiid aga ainult ettevõtted.

Mida tuleb käenduslepingu puhul silmas pidada?
Käendaja on laenusaajaga kohustuse täitmisel solidaarne. See tähendab, et laenuandjal on laenu tähtaja saabudes õigus nõuda laenu tagastamist osaliselt või täielikult nii laenusaajalt kui käendajalt.

Füüsilise isiku poolt antud käendus peab olema alati kirjalik või digitaalselt allkirjastatud. E-posti teel kirjavahetust ei peeta kirjalikuks vormiks.

Käenduslepingusse tuleb kindlasti märkida ka vastutuse rahaline maksimumsumma. Ilma selleta on käendusleping tühine. Vastutuse rahaline maksimumsumma suurus ei pea võrduma laenusummaga, vaid sinna võib lisada ka võimalikud intressid, viivised, trahvid ja laenu sissenõudmisega seotud kulud.