Mida arvad plaanitavatest nõuetest toodete keskkonnaväidete kohta?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/825/EL ning täpsustada ebaausaid kauplemisvõtteid reguleerivaid õigusnorme.

Keda mõjutab?

• kauplejaid, kes avaldavad oma toodete/teenuste või organisatsiooni enda tegevuse kohta keskkonnaalaseid väiteid,

• tootjaid, kes esitavad (vale)väiteid toodete vastupidavuse kohta

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatuste kohaselt lisatakse tarbijakaitseseadusesse kaks uut punkti, mis täpsustavad, millal kauplemisvõte on eksitav (eelnõu § 1 p 3). Eksitav kauplemisvõte on näiteks see, kui tarbijale antakse valeinfot, esitatakse õiget infot segaselt või jäetakse oluline teave andmata, mõjutades sellega tarbija ostuotsust. Plaanitavate muudatuste kohaselt loetakse edaspidi eksitavaks ka:

  • Põhjendamatud roheväited ehk keskkonnaväited tulevase toime kohta (nt „CO2-neutraalne aastaks 2030“), mis on esitatud ilma selgete, objektiivsete, üldsusele kättesaadavate ja kontrollitavate kohustusteta, mis sisaldab mõõdetavaid ja ajaliselt piiritletud eesmärke ning muid olulisi elemente ning mida kontrollib regulaarselt sõltumatu kolmandast isikust ekspert, kelle hinnangud peavad olema tarbijale kättesaadavad.

  • Põhjendamatu kasu reklaam ehk tarbijatele reklaamitakse kasu, mis ei ole asjakohane ega tulene ühestki toote või ettevõtte omadusest. Näiteks väited "gluteenivaba pudelivesi" või "plastivaba paber".

• Plaanitavate muudatuste kohaselt täiendatakse alati ja kõigil asjaoludel eksitavaks peetavate ning keelatud kauplemisvõtete loetelu (n-ö must nimekiri ehk alati eksitavate ja keelatud kauplemisvõtete puhul ei pea hindama, kas kasutatud tava moonutas või tõenäoliselt moonutab tavatarbija ostuotsust) mitme uue punktiga.

  • Seda loetelu täiendatakse punktiga, mille kohaselt on edaspidikeelatud kasutada sellist kestlikkusmärgist, mis ei põhine sertifitseerimissüsteemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutus (eelnõu § 1 p 4). Kestlikkusmärgis on vabatahtlikult kasutatav usaldusmärk, kvaliteedimärk või muu võrdväärne märk, mille eesmärk on eristada ja edendada toodet, protsessi või ettevõtet selle keskkonna- või sotsiaalsete omaduste poolest (nt Eestis on kõige levinum kestlikkusmärgis Euroopa Liidu ökomärgis „EU Ecolabel.  

  • Edaspidi on keelatud üldise keskkonnaväite esitamine, kui kaupleja ei suuda tõendada väite seisukohast olulist tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet (eelnõu § 1 p 5). Üldine keskkonnaväide on kirjalikult või suuliselt, sealhulgas audiovisuaalmeedias, esitatud keskkonnaväide, mis ei sisaldu kestlikkusmärgisel ja mis ei ole samal kandjal selgelt ja hästi märgatavalt esitatud. Üldiste keskkonnaväidete hulka kuuluvad näiteks sõnad „keskkonnasõbralik“, „loodussäästlik“, „keskkonnasäästlik“ jms.. 

  • Eelnõu kohaselt on edaspidi keelatud keskkonnaväite esitamine kogu toote või kaupleja ettevõtte kohta, kui see puudutab ainult toote konkreetset osa või kaupleja ettevõtte konkreetset tegevust (eelnõu § 1 p 5)

  • Plaanitavate muudatuste kohaselt on edaspidi keelatud väited, et kaubal on keskkonnale kasvuhoonegaaside heite seisukohast neutraalne, väiksem või positiivne mõju (eelnõu § 1 p 5).

• Eelnõu kohaselt täiendatakse alati ja kõigil asjaoludel eksitavaks peetavate ning keelatud kauplemisvõtete loetelu (n-ö must nimekiri) kauba enneaegse vananemisega seotud kauplemisvõtetega. Kauba enneaegse vananemisega seotud kaubandusvõtete all peetakse silmas kaubandusstrateegiat, mille puhul toode kavandatakse või konstrueeritakse piiratud kasutuseaga, et see teatava ajavahemiku möödudes või pärast eelnevalt kindlaksmääratud kasutusintensiivsust enneaegu aeguks või enam ei toimiks. (eelnõu § 1 p 7). Uuteks keelatud võteteks loetakse:

  • Negatiivse mõju varjamine: tarbija eest varjatakse, et tarkvarauuendus halvendab seadme või digiteenuse toimimist;

  • Tarkvarauuenduste eksitav esitamine: uuendust reklaamitakse vajaliku paranduse või turvameetmena, kuigi see muudab vaid toote kasutusviisi;

  • Tegeliku vastupidavuse varjamine: müüakse toodet, mille konstruktsioon piirab teadlikult vastupidavust, kuigi kauplejal on info selle kohta olemas;

  • Valeinfo toote kestvuse kohta: väidetakse, et toode peab tavakasutuses kauem vastu, kui see tegelikult peab;

  • Parandatavuse simuleerimine: toode esitatakse parandatavaks, kuigi see ei ole reaalselt võimalik;

  • Kuluosade varajase vahetuse sundimine: tarbijat sunnitakse vahetama osi enne, kui see on tehniliselt vajalik;

  • Kolmandate osade kasutamise kohta valeväidete esitamine: väidetakse eksitavalt, et alternatiivsete varuosade kasutamine rikub toote, kuigi see ei pruugi olla tõsi.

• Plaanitavate muudatustega muudetakse tarbijakaitseseaduses sätestatud karistuste rahatrahvide ülempiire. See hõlmab võimalust määrata laiaulatuslike rikkumiste korral ettevõtetele trahve, mis moodustavad kuni neli protsenti kaupleja aastakäibest. Kui teave ettevõtja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, on võimalik määrata trahve, mille maksimumsuurus on kaks miljonit eurot (eelnõu § 1 p 10-14). Uued trahvimäärad on ette nähtud, kui ettevõte näiteks kasutab ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi või ettevõte rikub ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeldu.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 30.juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.