Mida arvad looduskaitseseaduse muutmise plaanist?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda ning muuta sätted selgemaks ja üheselt mõistetavaks. 

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad mitmeid ettevõtteid, sh:

• metsandusega tegelevad ettevõtteid,
• põllumajandusettevõtteid,
• maaparandusega tegelevaid ettevõtteid,
• elektri võrguettevõtteid ning elektri- ja gaasitrasse ehitavaid ja hooldavaid ettevõtteid.

Mida plaanitakse teha?
Raietega seotud muudatused:

• Kehtiva seaduse järgi on kaitstaval objektil vaid valik- ja turberaie tegemisel ette nähtud piirangud, aga eelnõu järgi on edaspidi keelatud kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal lageraie ning veerraie. Nimetatud raied on neil aladel lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul ja vaid hall-lepikutes raielangi pindalaga kuni 0,5 ha. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb järgida looduskaitseseaduse lisas „Valik-, häil- ja aegjärkse raie tingimused kaitstaval loodusobjektil ja ranna ja kalda piiranguvööndis“ toodud tingimusi, mida samuti eelnõuga muudetakse. Näiteks loetakse kaitstaval loodusobjektil edaspidi raiesmik uuenenuks, kui noorendiku keskmine kõrgus on vähemalt 3 meetrit ning turberaie järkude vaheline aeg pikeneb muudatuste jõustumisel 10-le aastale (vt eelnõu § 1 p 9, 110). 
• Samuti on eelnõuga plaanis keelata piiranguvööndis lisaks lage- ja veerraiele ka häil- ja aegjärkne raie, aga kaitse-eeskirjaga on häil- ja aegjärkse raie keeldu võimalik leevendada ja raiete tegemisele seada tingimusi (vt eelnõu § 1 p 30). 
• Eelnõu näeb endiselt ette muudatuse ka hoiuala puhul. Nimelt on tulevikus hoiualal uuendusraietest lubatud häil- ja aegjärkne raie langi suurusega kuni kaks hektarit, kui raie on kooskõlas looduskaitseseaduse § 32 tingimustega (vt eelnõu § 1 p 35). Hetkel kehtiva korra järgi on hoiualal seaduses toodud tingimuste täitmisel lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.

Tegevus kaitstavatel aladel ja objektidel:

• Eelnõu uuendatud versioon näeb endiselt ette, et edaspidi ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta teha maaparandussüsteemide hoiutöid (nt eemaldada setet)(vt eelnõu § 1 p 8). Hetkel kehtiv kord on ebaselge ning raske on hinnata, milline maaparandussüsteemide hoiutöö vajab loa taotlemist, teatise esitamist või nõusoleku küsimist.
• Kui eelnõu 2024. aasta augusti versioon nägi ette, et edaspidi ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta poollooduslikul kooslusel hekseldada ja niidet maha jätta, siis eelnõu uue versiooni järgi ei või ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta vaid niidet maha jätta (vt eelnõu § 1 p 8). 

Rahatrahvid:

• Eelnõuga tõstetakse oluliselt looduskaitseseaduse sätete rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid. Näiteks on juriidilisele isikule kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest ette nähtud rahatrahv maksimummääraga 3200 eurolt 50 000 euroni. Samuti tõuseb tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest juriidilisele isikule ette nähtud karistuse maksimummäär 3200 eurolt 200 000 euroni.
• Eelnõuga on seadusesse plaanitud lisada mitmed uued rahatrahvid. Näiteks on kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise ja ebaseadusliku ehitamise ning kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest on ettevõttele ette nähtud rahatrahv kuni 200 000 eurot. Lisaks on eelnõuga ette nähtud uus rahatrahv juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot, kui kaitstaval loodusobjektil rikkuda poollooduslike koosluste kaitse nõudeid ning võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest kuni 50 000 eurot (vt eelnõu § 1 p 86 - 101).
• Koda on eelnõu varasema menetluse käigus olnud seisukohal, et eelnõu ja selle seletuskirjas on vaja täiendavalt analüüsida plaanitud karistusmäärade proportsionaalsust, sest karistusmäärad olid meie hinnangul ebamõistlikult suured ning puudus põhjalik analüüs. Koja seisukohta võeti arvesse ning osasid karistusmäärasid on eelnõu uues versioonis vähendatud. Näiteks on alandatud eelnõu 2024. aasta augusti versiooniga võrreldes juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest 100 000 eurolt 30 000 euroni. Samuti on vähendatud mootor- või maastikusõidukiga sõitmise nõuete rikkumise eest juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi 300 000 eurolt 50 000 euroni (vt eelnõu § 1 p 87).
• Kehtiva seaduse kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju näiteks juhul, kui ebaseaduslikult kahjustatakse pinnast, hävitatakse püsielupaik, tekitatakse kaitstava loodusobjektil põleng või raiutakse keeluajal, jms. Eelnõuga lisandub seadusesse loodusobjektile tekitatud kahjude loetellu poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine. Keskkonnale kahju tekitatud isikul on kohustus tekitatud kahju hüvitada vastavalt kahju hüvitamise määradele. Näiteks liigi püsielupaiga hävitamise puhul arvestatakse keskkonnakahju 512–15 000 eurot ühe hektari kohta (vt eelnõu § 1 p 102-108).

Muud muudatused:

• Eelnõu kohaselt tagab edaspidi riik, et maismaast on 30 % ulatuses riikliku kaitse all, et kindlustada kestev kaitse Eesti looduse tuumikaladele ning kõigile Eesti loodusele omastele ökosüsteemidele, liikidele ja nende elupaikadele. Kaitse all oleva 30% maismaa kaitse eesmärkide tulemuslikkust ja tõhusust hakkab hindama kliimaministri moodustatav ekspertkomisjon (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 7). Hetkel looduskaitseseadus ei määra, kui suur ala Eesti maismaast peab olema riikliku kaitse all. Täna on kaitse all kokku ligikaudu 1 271 000 ha ehk 27,7%.
• Eelnõu näeb ette, et kui kaitsealune linnuliik on pesa teinud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad, siis ei moodustu selle kaitsealuse linnu pesapuu ümber püsielupaik (vt eelnõu § 1 p 63).

Millal muudatused jõustuvad?

• Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused üldises korras ehk hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. 
• Samas on eelnõus välja toodud, et eelnõu § 1 punktid 10, 30 ja 34 ehk pestitsiide puudutavale regulatsioonile kehtestatakse 5-aastane üleminekuperiood ning need sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2030. aastal.

Anna teada, mida arvad looduskaitseseaduse muutmise plaanist. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. jaanuariks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.