07.05.2026

Jaga arvamust biomassi kasutamise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite nõuete muudatuste kohta energiatootmises

Kliimaministeerium on koostanud kolm eelnõud, millega soovib laiendada biomasskütust kasutavatele energia tootjatele kehtivaid säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudeid, kehtestada puitbiomassi astmelise kasutuse põhimõte toetuskavade kujundamisel ja suurendada ettevõtjate aruandluskohustusi. Anna hiljemalt 11. maiks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on viia kehtiv määrus kooskõlasse ELi direktiiviga 2023/2413 ja luua kaks uut määrust, mis vastaks direktiivis sätestatud kohustustele. 

Keda mõjutab?
Biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse tootjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse astmelise kasutuse eelistuste nimekiri toetuskavade kujundamiseks“

  • Uus määrus hakkaks reguleerima biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse astmelise kasutuse eelistuste nimekirja toetuskavade kujundamist (eelnõu nr 1 § 1 lõige 1; määrus § 1 lõige 1). Astmeline kasutus tähendab, et biomassi tuleb kasutada vastavalt sellele, milline kasutusviis annab kõrgema lisandväärtuse. Ettevõtjad peavad enne puidu kasutamist energiatootmiseks tõendama, et sellele materjalile ei ole kõrgema lisandväärtusega kasutust. Kõrgema väärtusega kasutus oleks näiteks mööbli tootmine. Energia tootmiseks peaks minema vaid see biomass, mis on tegelik jääk või kõrvalsaadus. Toetuskavade kujundamise all mõeldakse riiklikke toetusmehhanisme biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse tootmiseks ja kasutamiseks. Toetuskavade kavandamisel peab Eesti võtma meetmeid, et tagada biomassi tooraineturu põhjendamatuid moonutusi ja vähendada kahjulikku mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale. Praegu Eestis selliseid toetuskavasid ei ole, kuid kui tulevikus toetuskava luuakse, peab Eesti võtma muuhulgas arvesse kättesaadavaid energia tootmiseks ja muul eesmärgil kasutatavaid kestliku biomassi varusid ning metsa säilitamist süsiniku sidujana ja metsaökosüsteemi säilitamist, samuti ringmajanduse põhimõtet,
  • Muudatustega sätestatakse puitbiomassi astmelise kasutuse eelistuste nimekiri (eelnõu nr 1 § 2; määrus § 2). Edaspidi tuleb puitbiomassi kasutamisel lähtuda suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisandväärtusest järgmises tähtsuse järjekorras:
    1) puidupõhised tooted; 
    2) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine; 
    3) korduskasutamine; 
    4) ringlussevõtt; 
    5) bioenergia; 
    6) kõrvaldamine.

2) Kliimaministri määrus „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“

  • Kehtivat määrust kohaldatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootva ettevõtte käitisele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. See tähendab, et alla 20 MW käitised ei pea praegu biomassi säästlikkuse nõudeid täitma, et nende toodetud energiat loetaks riiklikus statistikas taastuvenergiaks. Eelnõu sätestab, et seni kehtinud summaarne nimisoojusvõimsuse kriteerium muutuks 20 MW-lt 7,5 MW-le ning määrust kohaldatakse edaspidi ka ELi  kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele käitistele, et biomasskütuseid saaks võtta arvesse nullmääraga (eelnõu nr 2 punkt 1; määrus § 1 lõige 2). Muudatusega laieneb määruse kohaldamisala 28 uuele käitisele. Säästlikkuse nõuete täitmine ei ole neile käitistele kohustuslik. Kui ettevõtja seda ei tee, loetakse käitises kasutatav biomasskütus riiklikus statistikas fossiilseks.
  • Kehtiva määruse kohaselt peab ettevõtja, kes ei kasuta biomasskütuse säästlikkuse tõendamiseks sobivat riiklikku või Euroopa komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava, sisse seadma kohase kontrollisüsteemi, mis tagab massibilansisüsteemi usaldusväärse toimimise. Muudatustega peaks see kontrollisüsteem lisaks tagama, et massibilansisüsteemi rakendatakse ELi rakendusmääruse 2022/996 kohaselt (eelnõu nr 2 punkt 2; määrus § 3 lõige 1). See tähendab, et ettevõtja ei saa enam ise valida, kuidas ta biomassi koguseid arvestab, vaid arvestus peab vastama ELi tasandil kehtestatud reeglitele. Näiteks peab massibilansisüsteem sisaldama teavet tooraine ja kütuste kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite näitajate ning koguste kohta, sh teavet selliste toorainete ja kütuste koguste kohta, mille kestlikkuse või kasvuhoonegaaside heite näitajaid ei ole kindlaks määratud. 

3) Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, heitkoguste vähenemise määramise metoodika, seire ja aruandmise kord“

  • Eelnõu sätestab uue määrusega kriteeriumid, kui palju peab biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olema võrreldes fossiilsete kütustega. Kriteeriumid kohalduksid edaspidi 38 käitisele ehk 29 ettevõtjale. Nõutav vähenemine sõltub käitise vanusest ja võimsusest:

    1. enne 5. oktoobrit 2015 või sellel päeval tegevust alustanud käitises toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul peab vähenemine olema vähemalt 50%;

    2. ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 60%;

    3. alates 1. jaanuarist 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 65%;

    4. pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 80%;

    5. ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 70% kuni 31. detsembrini 2029 ning seejärel vähemalt 80%;

    6. ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 70% enne 15. tegevusaasta täitumist ning seejärel vähemalt 80%;

    7. enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 80% alates 15. tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029;

    8. enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel peab heitkoguste vähenemine olema vähemalt 80% alates 15. tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 (eelnõu nr 3 § 3 lõige 1 punktid 1-8; määrus § 3 lõige 1 punktid 1-8).

  • Muudatused sätestavad heitkoguste vähendamise kriteeriumid, mille kohaselt peab edaspidi nii muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kui ka ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olema võrreldes fossiilsete kütustega vähemalt 70% (eelnõu nr 3 § 4 lõiked 1 ja 2; määrus § 4 lõiked 1 ja 2).
  • Ettevõtja tõendab vastavust eelpool toodud kriteeriumitele riikliku kava või Euroopa komisjoni tunnustatud vabatahtliku kava alusel. Ettevõtja peab:
  1. tagama, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust, ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta;
  2. laskma end auditeerida sõltumatu audiitori poolt vähemalt kord aastas ning esitama auditiaruande digiallkirjastatuna keskkonnaametile hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks;
  3. tagama asjakohaste tõendite olemasolu (eelnõu nr 3 § 6 punktid 1-3; määrus § 6 lõige 1 punktid 1-3).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seega ei ole täpne jõustumise aeg praegu teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. maiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.

Vaata lisaks:

Eelnõu nr 1 (1 lk) (.pdf)Seletuskiri nr 1 (3 lk) (.pdf)Eelnõu nr 2 (1 lk) (.pdf)Seletuskiri nr 2 (5 lk) (.pdf)Eelnõu nr 3 (4 lk) (.pdf)Seletuskiri nr 3 (5 lk) (.pdf)
0