Avalda arvamust uuenenud energiamajanduse arengukava eelnõu kohta

Mis on arengukava eesmärk?
Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut (arengukava eelnõu lk 3).

Milline on arengukava sisu?

1) Energiajulgeolu tagamine 

• Elektrivarustuses on piisav juhitav võimsus tagatud igal ajahetkel. Selleks korraldab Elering vajadusel hankeid. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW, pärast 2030 hinnanguliselt 1200-1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-järgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades seonduvat keskkonnamõju. Salvestite rajamine toob alla reservide hoidmisega seotud kulusid ja vähendab elektri hinna volatiilsust.
• Hiljemalt alates 2035 on elektrikatkestuste viie aasta keskmine aeg tarbimiskoha kohta alla 120min aastas (SAIDI). 2020-2024 aastail oli see 218 minutit. Elektri võrguteenuses on põhifookus jaotusvõrgu uuendamisel ja hooldusel parandamaks toimepidevust üle kogu Eesti.
• Elutähtsa teenuse osutajad peavad rakendama piisavaid füüsilise ja küberkaitse meetmeid ning vähendama sõltuvust teistest teenusepakkujatest, et on tagatud teenuse toimepidevus ka laiapindse riigikaitse kontekstis.
• Gaasitaristu tehniline piisavus ning nõuetekohased vedelkütuste varud on tagatud. Vajadusel tuleb luua ja tagada transpordis alternatiivkütustega seonduvad varud.

2) Energia hinna konkurentsivõimelisemaks muutmine

• Kõikide tarbijagruppide elektri lõpphind on Eestis alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna (st võrdluses Soome, Rootsi, Taani, Poola, Läti ja Leeduga). 2024. aasta võrdluses on Eestis Läänemere riikide keskmisega võrreldes elektri lõpphind odavam kodutarbijatel ning väiksema energiatarbimisega äritarbijatel, kõrgem aga suurema energiatarbimisega äritarbijatel.
• Elektri tootmises toimub toetustest järk-järguline väljumine. 2025-2026 viiakse läbi vähempakkumine kuni 2 TWh täiendava taastuvelektri turule toomiseks. Selle tulemusel suureneb mittejuhitava taastuvelektri osakaal u 60-70%-ni lõpptarbimisest, sellele lisaks on olemas juhitav bioenergiast toodetav taastuvelekter. Taastuvenergia tasu jääb 2025. aasta tasemele (0,84 s/kWh käibemaksuta, mis on 30% madalam kõrgeimast tasemest 2023. aastal) ja lõpeb 2040. aastate keskpaigaks.
• Edasised investeeringud puhta elektri tootmisesse tehakse turupõhiselt, st toetusteta. Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil turupõhiselt teha investeerimisotsuseid.
• Uute välisühenduste rajamine võimaldab panustada madalamasse elektri lõpphinda koos varustuskindluse tõusuga.
• Kaugküttes aitab energiatõhusamatele lahendustele üleminek ühtlustada piirhindade taset.

3) Keskkonnamõju vähendamine

• Taastuvelektri 100% lõpptarbimisest ambitsioon säilib ning on turupõhine – saavutatakse siis, kui tehnoloogiad on toetusteta konkurentsivõimelised. See juhtub praeguse prognoosi kohaselt vahemikus 2030-2035. 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada.
• Kaugküttes tuleb rakendada järk-järgult uusi puhtamaid ning odavamaid tehnoloogiaid (soojuspumbad, soojussalvestid jm).
• Gaasisektoris on eesmärk suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest. Transpordikütuste lõpptarbimisest peab aastaks 2035 moodustama puhta energia osakaal vähemalt 26%.
• Arengukavaga kavandatud tegevustega fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks tagatakse energeetikasektori kasvuhoonegaaside heite vähendamine keskmise ilmastikuga aastal kooskõlas koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses kavandatavate eesmärkidega. Sellesse panustavad muuhulgas nii taastuvelektrist kui ka (bio)gaasist elektri tootmine, soojuspumpade ning soojussalvestite kasutuse laiendamine soojusvarustuses ja transpordisektoris puhta energia osakaalu suurendamine.

Kui palju maksab arengukavas nimetatud tegevuste elluviimine?

• Aastatel 2026-2035 on vaja investeerida ca 5,6-10 miljardit eurot. Riigieelarvest tuleb katta ca 1,3-1,6 miljardit eurot (eelnõu lk 21).
• Suuremad investeeringud:
  • peamiselt turupõhiselt rajatavad taastuvenergia tootmisvõimsused (maismaatuulepargid 1300-1800 MW maksumusega ca 1,33 mln EUR/MW, meretuulepargid 0-1000 MW maksumusega ca 2 mln EUR/MW, päikesepargid 390-790 MW maksumusega ca 0,26 mln EUR/MW) erainvesteeringute, otseostulepingute ja 2025. aastal väljakuulutatava vähempakkumise tulemusel;
  • salvestus (1000-1300 MW maksumusega ca 1 mln EUR);
  • sagedusreserv (600-1000 MW maksumusega 0,5-1,3 mln EUR/MW);
  • Eesti-Läti välisühendus 500 MW (EstLat4) aastaks 2033 (otsus 2027 maksumusega 1,2-2 mlrd eurot, millest Eesti osa 0,6-1 mlrd eurot);
  • Eesti-Soome välisühendus 700 MW (Estlink3) aastaks 2035 (otsus 2027 maksumusega ca 1,5 mlrd eurot, millest Eesti osa ca 0,75 mlrd eurot);
  • kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine või asendamine puhta energiaga 11,3 TWh (sh 2,4 TWh soojuspumbad) ja muude kütustega 3,2 TWh (sh tööstuses kasutatavad kütused, jäätmed) maksumusega ca 1 mlrd eurot;
  • vajalikud investeeringud gaasivõrgu toimimise tagamisse ca 93 mln eurot.

Mis saab arengukava eelnõust edasi?

• Kliimaministeerium saadab arengukava sügisel valitsusele ja Riigikogule.
• Valitsus plaanib arengukava heaks kiita 2025. aasta lõpus ja seda rakendatakse aastani 2035.

Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks teha energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõus. Vastust ootan hiljemalt 26. augustiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.