Avalda arvamust maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on parandada Maksu- ja Tolliameti (MTA) võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning vähendada maksukorralduse seaduse kohaldamisega kaasnevat ebavajalikku haldus- ja töökoormust. Lisaks on eesmärk tagada võrdsem ning läbipaistvam maksu- ja konkurentsikeskkond.

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad kõiki maksukohustuslasi.  

Mida plaanitakse teha?

• Eelnõu kohaselt tekib edaspidi teatud juhtudel solidaarne vastutus ka sellisele juhatuse liikmele, vara valitsejale, seaduslikule esindajale või tegevjuhile, kes ise maksuvõlga oma süülise tegevusega ei põhjustanud, kuid hoidub tahtlikult eemale maksuvõla tasumisest, kuigi maksukohustuslasel on olemas vajalikud vahendid maksuvõla tasumiseks. Näiteks vastutab uus juhatuse liige solidaarselt maksuvõla eest, kui ta keeldub makse tasumast või suunab varad ettevõttest välja eesmärgiga vältida maksukohustuste täitmist (vt eelnõu § 1 p 17).
• Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile. Kehtivas maksukorralduse seaduses puudub sundtäitmise aegumise katkemise regulatsioon, mistõttu on mõnel juhul maksuvõlad aegunud isegi täitmismenetluse kestel. Plaani järgi katkeb aegumistähtaeg alates hetkest, mil MTA esitab täitmisavalduse, kuid uus aegumistähtaeg ei hakka kulgema täitmisavalduse esitamise kuupäevast, vaid algab alles sellele järgneva aasta 1. jaanuarist. Lisaks on ette nähtud, et aegumine katkeb ka ajatamisel või muu tasumisgraafiku sõlmimisel, kui graafiku kestus ületab sundtäitmise aegumise perioodi. Uus tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema graafiku kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (vt eelnõu § 1 p 25).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et MTA-l ei ole enam piirangut, mis keelab teha vastutusotsust enne, kui MTA pole eelnevalt üritanud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda sissenõudmismenetluses. Kehtiv seadus lubab vastutusotsust teha alles pärast seda, kui võlga pole kolme kuu jooksul õnnestunud sisse nõuda või on maksukohustuslase suhtes välja kuulutatud pankrot. Plaani järgi ei pea MTA seda tähtaega järgima, kui on selge, et maksuvõla sissenõudmine pole objektiivsetel põhjustel võimalik, näiteks kui maksukohustuslasel puudub vara. Samuti võimaldab muudatus teha vastutusotsuse ka siis, kui maksukohustuslast puudutav pankroti algatamise menetlus raugeb (vt eelnõu § 1 p 23).
• Vastavalt kehtivale maksukorralduse seadusele tuleb Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kanda andmed ehitise, ehitustööde, nende tellija, alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Eelnõuga laiendatakse andmekoosseisu, mis tähendab, et edaspidi lisanduvad sinna ka kõik muud ehitustööde või ehitusplatsiga seotud vastutavad isikud, näiteks töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator (vt eelnõu § 1 p 6).
• Eelnõu kohaselt laieneb edaspidi tellijale või ehitatava ehitise omanikule peatöövõtja ja/või ehitusettevõtja kohustuste täitmise vastutus, kui ta korraldab ehitustöid ise ega kaasa selleks töövõtjaid. Hetkel kehtiv maksukorralduse seadus näeb töövõtuahela ja töötamise kestusega seotud aruandluskohustuse esmase täitjana ette peatöövõtja või ehitusettevõtja. Sellest on praktikas tekkinud küsimus, kas ehitusplats jääb aruandluskohustusest vabaks, kui tellija või omanik teostab töid iseseisvalt. Kuigi rahandusministri määrus ja senine halduspraktika eeldavad, et kohustused lähevad sel juhul üle tellijale või omanikule, ei ole see seni seaduse tasandil üheselt kirjas (vt eelnõu § 1 p 7).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et MTA saab edaspidi edastada maksusaladust sisaldavat teavet ilma maksukohustuslase nõusolekuta, kui tegemist on riigihankega, kus hankija on kohustatud kontrollima pakkuja või alltöövõtja töötajate keskmist töötasu. See muudatus hakkab kehtima ehitustööde hangete puhul, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ning hankija kavatseb pakkumuse tunnistada edukaks, kuid pakkuja või alltöövõtja töötajate keskmine töötasu on võrdlusperioodil alla 70% valdkonna keskmisest töötasust, mistõttu peab hankija nõudma riigihangete seaduse järgi selgitust. Lisaks saab Maksu- ja Tolliamet muudatuste jõustumisel edastada maksusaladust sisaldavat teavet maagaasiseaduse §-s 15 sätestatud süsteemihaldurile, et tagada biokütuse, biometaani, vesiniku ja elektrienergiaga seotud statistikakohustuste täitmine. Samuti tekib MTA-l õigus jagada maksusaladust majutusteenuse järelevalvet teostavatele asutustele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalikud omavalitsused) seoses lühiajalise üüriteenuse ehk majutusteenuse kui ajutise ööbimisvõimaluse pakkumise osutamisega (vt eelnõu § 1 p 15).
• Koja 2017. aastal tehtud ettepanekust tulenevalt on eelnõuga kavas muudatus, mille kohaselt kuulub edaspidi avaldamisele juriidilisest isikust maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse resolutsioon, kui selle vaidlustamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Avaldamisele kuuluvad üksnes juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutiivosad. Seejuures on plaanis avalikuks teha vaid need otsused, mis ei ole enam vaidlustatavad kas seetõttu, et vaide või kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, või kuna otsus on saanud jõustunud kohtuotsuse kõigis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtus (vt eelnõu § 1 p 12).
• Eelnõu kohaselt laieneb maksusaladusele juurdepääsu õigus, võimaldades seda lisaks info- ja sidesüsteemide arenduse ja hooldusega tegelevatele riigiasutuste töötajatele ka neile, kes pakuvad kliendituge. Praktikas täidavad infosüsteemidega seotud töötajad sageli ka muid funktsioone, näiteks menetlevad andmepäringuid, nõustavad kasutajaid või kontrollivad andmete töötlemise nõuete täitmist, mis võivad eeldada maksusaladusele juurdepääsu. Muudatuse kohaselt saavad kliendituge pakkuvad riigiasutuste töötajad selliste tegevuste jaoks selge õigusliku aluse. Lisaks võimaldab eelnõu anda maksusaladusele juurdepääsuõiguse ka asutusevälisele isikule, st mõnele eraettevõttele, kui see on vajalik MTA info- ja sidesüsteemide hooldamiseks või arendamiseks (vt eelnõu § 1 p 8).
• Kehtiva seaduse kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksukohustuslase nõusolekuta andmeid maksuvõla kohta, et toetada läbipaistvat ettevõtluskeskkonda ning võimaldada äripartneritel hinnata võimalikke riske. Samuti avalikustatakse ajatatud maksuvõlad, mille puhul on tasumise tähtpäev edasi lükatud ja kokku lepitud maksegraafik. Hetkel kehtiv seaduse järgi ei ole aga võimalik avaldada teavet maksuvõla kohta, mida on ümber kujundatud muude menetluste, näiteks saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse käigus, kuid sellisel juhul ei avalikustata maksuvõlga. Eelnõu näeb ette, et edaspidi kuulub maksuvõla info avaldamisele sõltumata sellest, millises menetluses ja millisel viisil maksukohustus on ümber kujundatud. See tähendab, et avalikustatakse näiteks saneeritud maksuvõlg, pankrotimenetluses kompromissi korras ümberkujundatud maksuvõlg või füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundatud maksuvõlg (vt eelnõu § 1 p 11).
• Samuti saab MTA muudatustega võimaluse edastada töötamise registri andmeid riigi- ja valitsusasutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kui see on vajalik nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Näiteks saab edaspidi MTA andmeid edastada Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile või Politsei- ja Piirivalveametile. Töötamise registri andmed jäävad seejuures endiselt maksusaladuseks ning nendele kohaldub jätkuvalt konfidentsiaalsusnõue (vt eelnõu § 1 p 16).

Millal muudatused jõustuvad?

• Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2026.

Anna teada, mida arvad maksukorralduse seaduse muutmise eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. maiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.