Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele äriregistriga seotud muudatused, mille üheks eesmärgiks on andmete selgem eristamine. Eelnõuga reguleeritakse mitmeid erinevaid punkte, mis on seotud äriühingute tegevusega. Koda tõi esile muudatusi, mis on kasulikud, kuid tegi ka mitmeid muudatusettepanekuid.

Riigikogu menetluses on eelnõu, mis kehtestab uued reeglid selle kohta, kuidas müüa tarbijale nutikaupu, digisisu või osutada digiteenuseid. Lisaks muutuvad ka tavakauba müüki puudutavad sätted. Koda näeb, et teatud kaupade osas saaks regulatsiooni siiski paindlikumaks muuta.

Sotsiaalministeerium kavatseb muuta tervisekontrolle puudutavat regulatsiooni. Kavatsus sisaldab tööandjatele nii positiivseid muudatusi kui ka neid, mis suurendavad oluliselt tööandja kulusid.

Riigikogu menetlusse on jõudnud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab jaekaubandussektori suurematel tööandjatel ja töötajatel sõlmida muutuvtunnikokkuleppeid. Kaubanduskoda peab muudatust igati positiivseks ja vajalikuks, kuid tegime ettepaneku lubada paindlikumaid töölepinguid sõlmida ka nendel kaubandusettevõtjatel, kellel on vähem kui kuus töötajat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib muuta autoveoseadust ja veel mitut teist seadust, et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega. Kaubanduskoda esitas ministeeriumile eelnõu kohta mitmeid muudatusettepanekuid.

Euroopa Komisjon on käivitanud arutelu, kas ja millistel tingimustel tuleks Euroopa Liidul välja töötada ühtsed reeglid mikrokvalifikatsioonitunnistuste jaoks. Kaubanduskoja hinnangul on ühtse regulatsiooni välja töötamine mõistlik suund.

Euroopa Komisjon tuli välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Koda on sellele muudatusele vastu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele “Eesti digiühiskond 2030” arengukava, mis seab erinevad eesmärgid digiühiskonna arengu osas. Muuhulgas on plaanis panustada avalike teenuste kasutamisel virtuaalassistentidele, toetada rohkem digipööret nö traditsioonilisemates tööstusharudes ja luua lahendus, mis olemasolevatele andmetele tuginedes teavitab ettevõtjaid erinevatest kohustustest või hüvedest. Koda toetab üldiselt märgitud eesmärke, kuid tõime murekohana välja võimaliku ebapiisava rahastuse ning ühe ettepanekuna ka selle, et suuremal määral võiks rahvusvahelist skoopi arvesse võtta.