Ülevaade peagi jõustuvatest pakendiseaduse muudatustest

17. jaanuaril jõustub jäätmereformi tulemusena pakendiseaduses 67 muudatust. Muudatused puudutavad ettevõtjaid, kes pakendavad kaupa, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa. Järgnevalt anname ülevaate olulisematest muudatustest.

Pakendijäätmete kokku kogumise kohustus läheb kohalikele omavalitsustele

Jäätmereformi kõige olulisemaks muudatuseks on see, et edaspidi peavad kohalikud omavalitsused korraldama olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames (pakendiseadus § 15 lg 3). Selleks tuleb omavalitsustel läbi viia vastavad riigihanked. Praegu on pakendijäätmete kokku kogumise kohustus pakendiettevõtjatel, kes ostavad teenust sisse taaskasutusorganisatsioonidelt.

Pakendiseadus (§ 15 lg 4) näeb ette, et edaspidi peab tiheasustusalal iga eramaja ja korteriühistu juures olema kaks kuni kolm pakendijäätmete mahutit. Mahutiks võib olla näiteks pakendikonteiner või kogumiskott. Ühte mahutisse tuleb koguda paberpakendijäätmed koos vanapaberiga ning teise plast- ja metallpakendijäätmed. Lisaks võib omavalitsus otsustada, et iga maja juures peab olema eraldi klaaspakendikonteiner.

Hõredama asustusega piirkondades saab omavalitsus otsustada, kuidas kogutakse pakendijäätmeid (pakendiseadus § 15 lg 6). Näiteks võib omavalitsus otsustada, et sellistes piirkondades on kõige mõistlikum koguda pakendijäätmeid avalike pakendikonteineritega.

Lisaks tuleb omavalitsustel edaspidi korraldada pakendijäätmete kogumine avalikus ruumis (pakendiseadus § 15 lg 7). Ka need konteinerid on tühjendamiseks korraldatud jäätmeveo raames.

Omavalitsused peavad pakendijäätmed andma taaskasutusorganisatsioonidele

Kohalikud omavalitsused peavad edaspidi korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmed enne edasisi käitlustoiminguid üle andma taaskasutusorganisatsioonidele proportsionaalselt nende turuosadega (pakendiseadus § 15 lg 10). Selleks tuleb igal omavalitsusel taaskasutusorganisatsioonidega kokku leppida jäätmekäitluskoht pakendijäätmete üleandmiseks.

Selleks, et üleantavad pakendijäätmed oleksid piisavalt puhtad, lisandub koja ja teiste erialaliitude ettepanekul pakendiseadusesse punkt (§ 15² lg 2), mille kohaselt võib taaskasutusorganisatsioon keelduda pakendijäätmete vastuvõtmisest, kui võõrise osakaal on suurem kui 5% kogutud pakendijäätmete massist. 

Kui taaskasutusorganisatsioon tõendab, et ühisesse jäätmekäitluskohta jõudnud pakendijäätmetes ületab võõrise osakaal 5%, siis peab omavalitsus hüvitama taaskasutusorganisatsioonile selliste jäätmetega seotud käitlemiskulud ületatud võõrise protsendi ulatuses (pakendiseadus § 15² lg 4).

Inimeste omaosalus on 50 senti, ülejäänud kulud tuleb katta ettevõtjatel 

Pakendiseaduse kohaselt maksavad inimesed 50 senti pakendijäätmete mahuti tühjendamise või äravedamise eest (pakendiseaduse § 15² lg 7). Kogumiskottide kasutamisel on hind 50 senti kogumiskorra kohta sõltumata kottide arvust. Eelnõu esialgses versioonis oli tasu 25 senti, kuid koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul tõsteti see 50 sendini. See katab ca 20% pakendijäätmete veokulust ning alla 10% pakendijäätmete kogukäitluskulust. 

Ülejäänud pakendijäätmete kokku kogumisega seotud kulud nõuavad omavalitsused sisse taaskasutusorganisatsioonidelt (pakendiseadus § 15² lg 5), kes omakorda lisavad selle kulu oma teenuse hinda, mille eest maksavad pakendiettevõtjad. 

Pakendijäätmete kokku kogumise kulud võivad suureneda

Koda on koostöös teiste organisatsioonidega hinnanud, et jäätmereformi tulemusena võivad pakendiettevõtjate kulud pakendijäätmete kokku kogumiseks ja edasiseks käitluseks suureneda praeguselt 15 miljonilt eurolt kaks kuni kolm korda. Üheks kulude tõusu põhjuseks on see, et praegusest rohkemate majade juurest kahe või kolme mahuti tühjendamine või äravedu on kulukam kui avalike pakendikonteinerite tühjendamine.

Lisaks on pakendiettevõtjate jaoks riskiks see, et kohalikel omavalitsustel on madal motivatsioon korraldada pakendijäätmete kokku kogumist kuluefektiivselt. Põhjus peitub selles, et sõltumata kulude suurusest saab kohalik omavalitsus nõuda ettevõtjatelt pakendijäätmete kokku kogumise kulude hüvitamist, millest on maha arvatud üksnes inimeste omaosalus.

Selleks, et pakendijäätmete kokku kogumine oleks kuluefektiivsem, tegi koda ettepaneku, et inimeste omaosalus võiks sõltuda tegelikest veokuludest. Näiteks võiks tiheasustusalal olla inimeste osakaal pool veokuludest. Kui hanke tulemusena selgub, et ühe pakendijäätmete mahuti tühjendamise kulu on 50 senti, oleks meie ettepaneku kohaselt olnud inimeste omaosalus 25 senti. Kui kulu oleks 10 eurot, oleks omaosalus 5 eurot. Seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Pakendiettevõtjad peavad katma ka vanapaberi käitluskulud

Pakendiseaduse muudatuste (§ 15 lg 4 ja 6 ning § 15² lg 7) kohaselt võivad inimesed edaspidi panna vanapaberi, näiteks ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad paberpakendijäätmete mahutisse ning mahuti tühjendamise või äraveo eest tuleb tasuda 50 senti.

Samas ei pruugi see summa olla piisav, et katta kõiki vanapaberi käitluskulusid. Näiteks kui selgub, et vanapaberi käitluskulu on ühe mahuti kohta üks või kaks eurot, siis peavad pakendiettevõtjad kandma ka need kulud, mis ületavad 50 senti. Täna ei pea pakendiettevõtjad katma vanapaberi käitluskulusid.

Koda tegi ettepaneku viia seadusesse põhimõte, et inimesed peavad kandma kõik vanapaberi käitluskulud, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. 

Muudatusi tuleb rakendada hiljemalt 2030. aasta lõpuks

Pakendiseadus annab kohalikele omavalitsustele aega kuni 2030. aasta lõpuni uute nõuete rakendamiseks. Nimelt näeb seadus (§ 39⁹) ette, et omavalitsused peavad uusi nõudeid täitma alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et pakendijäätmete kokku kogumist puudutav jäätmereform jõustub omavalitsustes erinevatel aegadel. 

Müügipakenditest tekkinud jäätmete käitlemiseks tuleb sõlmida leping taaskasutusorganisatsiooniga

17. jaanuaril jõustub muudatus (pakendiseadus § 12¹ lg 2¹), mille kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud tagatisrahata müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. Hetkel puudub selline kohustus.

Muudatust põhjendatakse sellega, et kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt ühekordseks kasutamiseks mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid ühtsete reeglite alusel panustama kõik pakendiettevõtjad.

Rühma- ja veopakendite ning selliste korduskasutuspakendite, mis on ühtlasi müügipakendid, puhul jääb pakendiettevõtjatel endiselt kehtima võimalus täita nende pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustusi iseseisvalt.

Kui sul tekib küsimusi pakendiseaduse muudatuste kohta, siis võta ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.

17. jaanuaril jõustuvate pakendiseaduse muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.