Tooteohutusest Euroopas

Aprilli keskel avaldas Euroopa Komisjon (EK) oma aastaaruande (2024) ohtlike toodete Euroopa kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kohta. EK tõi välja, et eelmisel aastal anti süsteemis 4137 hoiatusteatist, mis on kõige suurem hoiatusteadete arv alates süsteemi käivitamisest 2003 aastal. 

Kõige sagedamini olid teatatud terviseriske põhjustavad tooted kosmeetikatooted (36%), järgnesid mänguasjad (15%), elektriseadmed (10%), mootorsõidukid (9%) ja keemiatooted (6%). Peaaegu poolte hoiatuste puhul olid peamised riskipõhjused keemilised koostisosad. Avastatud ohtlike kemikaalide hulka kuulusid kaadmium, nikkel ja plii ehetes, samuti allergeensed lõhnaained kehaõlides ning sünteetilised kemikaalid, mida kasutati plasti pehmendamiseks, näiteks mõnes rõivas. 97% teatatud kosmeetikatoodetest sisaldas keelatud sünteetilist lõhnaainet BMHCA, mis võib kahjustada reproduktiivsüsteemi ja põhjustada nahaärritust. Turujärelevalveasutuste poolt võeti üle 4200 järelmeetme, et peatada nende toodete müük või need turult kõrvaldada. 

Kuna tooteohutus on päevakorral ja EL otsekohalduv määrus on kehtinud vaid mõned kuud, siis käsitlen alljärgnevalt ülevaatlikult, millele tugineb toodete ohutus Euroopa Liidus ja millised on sellega seonduvalt ettevõtjate peamised kohustused. 

Tooteohutust käsitlev ELi õigus koosneb kolmest komponendist:

• üldine tooteohutuse määrus; jõustus 12. juunil 2023 ja kohaldatakse alates 13. detsembrist 2024. Sellega asendati varasem üldise tooteohutuse direktiiv.
• ELi ühtlustamisõigusaktid ning
• ELi tehnilised standardid.

Üldise tooteohutuse määrus hõlmab materiaalseid, mittemateriaalseid või segatüüpi tooteid, sh rakendusi ja tarkvaratooteid. Seda kohaldatakse kõikide turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, olenemata sellest, kas need on uued, kasutatud, parandatud või taastatud. Määruse kohaldamisalast on välja jäetud toit, loomasöödad, elusloomad, ravimid ja antiikesemed. Määrus ei hõlma teenuseid, kuid selle kohaldamisalasse kuuluvad tooted, mida pakutakse tarbijatele teenuse osana.

ELi ühtlustamisõigusaktides on esitatud teatavate toodete omadused ja ohutusnõuded. ELi turule lastavad tooted peavad vastama neile õigusaktidele. Näiteks kohaldatakse ühtlustamisõigusakte kosmeetikatoodete, isikukaitsevahendite ja mänguasjade suhtes. 

ELi ohutusstandardid on toodete, tootmisprotsesside, teenuste või katsemeetodite tehnilised kirjeldused. Euroopa standardite järgimine on jätkuvalt vabatahtlik. Euroopa standardites on  üksikasjalikult kirjeldatud tehnilisi nõudeid ja katsemeetodeid, mis tagavad konkreetsete toodete või nende aspektide või osade ohutuse.

Kuigi ELi ohutusstandardid ei ole õiguslikult siduvad, saab nende kasutamisega (kui need on olemas) tagada toodete ohutuse.

ELi õigusnormide (sh üldise tooteohutuse määruse) kohaselt peavad kõik ELi turul olevad tooted olema ohutud, olenemata nende müügikanalist või päritoluriigist. Selle kohustuse järgimise põhivastutus lasub ettevõtjatel – tootjatel, importijatel, turustajatel jne.

See tähendab, et tootjad peavad tagama, et nende poolt turule lastavad tooted on ohutud ja vastavad ELi tooteohutusnõuetele. Neid peavad järgima kõik ettevõtjad.

Toode peab vastama kõigile kohaldatavatele tooteohutusalastele õigusaktidele ja üks toode võib kuuluda mitme õigusakti kohaldamisalasse.

Toodet peetakse ohutuks, kui selle kasutamine tavapärasel või ettenähtud viisil (sh selle kasutamise kestus) ei kätke endas riske või kätkeb endas toote kasutamise seisukohast minimaalset riski, mida peetakse aktsepteeritavaks. Eesmärgiks on tagada tarbijatele kõrgetasemeline tervisekaitse ja ohutus.

Kõigil tarneahelas osalevatel ettevõtjatel, nii tootjatel, volitatud esindajatel, importijatel, turustajatel (edasimüüjatel), internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel, on tooteohutusega seotud kohustused.

Enne toote pakkumist ELi tarbijatele kas internetis või väljaspool seda (turule laskmist) peavad ettevõtjad tagama, et toode vastab kohaldatavatele õigusaktidele. Nii peavad tootjad tegema riskianalüüsi ning dokumenteerima võimalikud riskid. Kõigi üldise tooteohutuse määrusega hõlmatud toodetega peab kaasas olema tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt toote üldist kirjeldust ja selle ohutuse hindamiseks vajalikke põhiomadusi. Esitatava teabe hulk määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, sõltuvalt toote keerukusest. Kui on tuvastatud tootega seotud võimalik risk, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama ka võimalike riskide analüüsi ja selle riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks võetud lahendusi ning asjakohaste Euroopa standardite loetelu ning nende  puudumisel loetelu siseriiklikest nõuetest või muudest meetoditest, mida kohaldatakse toote ohutuse tagamiseks. Tehnilist dokumentatsiooni tuleb säilitada vähemalt 10 aastat ja seda tuleb hoida turujärelevalveasutustele kättesaadavana. Oluline on ka see, et ELi ühtsele turule lastud toodete eest vastutav isik peab korrapäraselt kontrollima, kas toode vastab endiselt tehnilisele dokumentatsioonile.

Kuna tootjal on määrusest tulenevalt mitmed olulised kohustused, on esmalt oluline see, kes on tootja selle määruse tähenduses. Nii on "tootja" füüsiline või juriidiline isik, kes toodab toodet või laseb toote projekteerida või valmistada ning turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. St, et kuigi ettevõte ei pruugi toodet ise toota, peetakse teda tootjaks, kui toodet turustatakse tema nime või kaubamärgi all. Määrus näeb ette ka juhtumeid, mil tootjate kohustusi kohaldatakse ka teiste isikute suhtes: „iga füüsilist või juriidilist isikut, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet oluliselt nii, et see võib mõjutada vastavust määruse nõuetele, tuleks käsitada tootjana ja ta peaks võtma enda kanda tootja kohustused.“

Kõigil toodetel, mis kuuluvad üldise tooteohutuse määruse ja mõne liidu ühtlustamisõigusakti kohaldamisalasse, peab ELis olema vastutav isik. Tema kontaktandmed peavad olema tootel selgelt märgitud.

Kui ettevõtjal on tarneahelas mitu rolli, ei ole need rollid üksteist välistavad. Iga ettevõtja peab seoses müüdava tootega täitma kõiki määruses sätestatud kohustusi, sh ohtliku toote puhul algatama tagasinõudmise.

Üldise tooteohutuse määruses on sätestatud ka erikohustused internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele. Internetipõhise kauplemiskoha pakkumine on vahendusteenus, mille puhul kasutatakse internetipõhist kasutajaliidest (veebisait või platvorm), et hõlbustada toodete müüki käsitlevate kauglepingute sõlmimist tarbijate ja kauplejate vahel. Internetipõhise kauplemiskoha pakkuja peab märkima ühtse kontaktpunkti otsesuhtluseks turujärelevalveasutuste ja tarbijatega, ja ennast spetsiaalselt registreerima.

Euroopa Komisjoni ja „Safety Gate“ materjalide põhjal Reet Teder