Mida arvad mõju hindamise metoodika uuenemisest?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Uue mõju hindamise metoodika eesmärk on ajakohastada ning ühtlustada riikliku poliitikakujunduse ja õigusloome mõjuanalüüside raamistikku.
Keda mõjutab?
Kõiki ettevõtteid
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused võrreldes tänasega?
| Valdkond / Teema | Tänane kord (2021 metoodika) | UUS metoodika (2026) |
|---|---|---|
| Mõju olulisuse hindamine | Mõju olulisust hinnati nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ning soovimatute mõjude risk. Mõju loeti oluliseks kindlate kriteeriumide kombinatsioonide alusel. Iga kriteeriumi puhul hinnati mõju kolme palli süsteemis (suur, keskmine, väike) Ja selle põhjal tuvastati, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast kriteeriumist vähemalt üks sai hinnangu „suur“ või vähemalt kaks kriteeriumi sai hinnangu „keskmine“, kvalifitseerus mõju oluliseks. | Senise detailse hindamismudeli asemel rõhutatakse, et mõju olulisus sõltub konkreetsest olukorrast ja kontekstist. Kavandatavad muudatused võivad olla olulised nii üheskoos kui ka eraldi, samuti võib mõju ühiskondlikul tasandil olla pigem marginaalne, kuid ühele kindlale sihtrühmale või valdkonnale siiski äärmiselt oluline (lk 15). Konkreetsed kriteeriumid olulise mõju hindamiseks kaovad. |
| Põhjalikuma analüüsi vajadus | Kõigi muudatuste puhul tuli välja selgitada kavandatava lahenduse mõjud ja hinnata nende olulisust. Põhjalikum analüüs tuli teha nende mõjude kohta, mis olid eelneva hindamise põhjal tunnistatud oluliseks. Põhjalikumas analüüsis võis kasutada nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid, näiteks kulu-tulu analüüsi, kulutõhususe analüüsi või mitmekriteeriumianalüüsi. | Uues metoodikas lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest: mida olulisem on mõju, seda põhjalikumalt tuleb seda analüüsida. Kuna kõigi võimalike mõjude detailne uurimine ei ole iga muudatuse puhul otstarbekas ega võimalik, tuleb tuvastada nn „mõju teravik“ ehk kõige olulisem mõju ning suunata sinna rohkem analüütilist ressurssi. Seega muutub rõhuasetus, varasema kindlama hindamismudeli asemel tuleb analüüsi põhjalikkus valida konkreetse muudatuse ja selle mõjude põhjal (lk 15)
|
| Halduskoormuse ja ettevõtjate kulude hindamine | Kohustus oli analüüsida kõikide mõjude avaldumist mõjude alavaldkonna tasemel (nt mõjud halduskoormusele jne). Halduskoormust ja kavandatava muudatusega kaasnevaid kulusid sai mõjuanalüüsis hinnata muu hulgas kvantitatiivselt. Selleks võis kasutada erinevaid analüüsimeetodeid, sealhulgas standardkulu mudelit.
| Uues metoodikas on selgemalt välja toodud, et halduskoormuse hindamine eeldab, et oleks piisavalt täpselt selgitatud, millised kohustused ja kellele lisanduvad (või vähenevad). Samuti, kui kavandatava õigusaktiga kaasnevad uued kohustused või piirangud, tuleb nende mõju halduskoormusele võimaluse korral arvuliselt hinnata, näiteks rahas või ajas (lk 14)
|
| Sihtrühma määramine | Mõju olulisuse hindamisel võeti ühe kriteeriumina arvesse mõjutatud sihtrühma suurust. Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates tuli esmalt määrata erinevad sihtrühmad, kellele mõju avaldub. Mõju olulisuse hindamisel analüüsiti sihtrühma suhtelist suurust ja võrreldi seda kõigi samasse rühma kuuluvate objektidega Eestis. | Uues metoodikas tuleb kirjeldada, keda kavandatav muudatus mõjutab, ning hinnata mõjutatud sihtrühma arvulist suurust. Tavapäraselt tuleb esitada nii sihtrühma absoluutne kui ka suhteline suurus. Lisaks rõhutatakse, et sama sihtrühma liikmed ei pruugi muudatust ühtemoodi kogeda. Mõju võib erineda näiteks ettevõtte suuruse, tegevusala või positsiooni tõttu tarneahelas. Seega ei piisa ainult sihtrühma üldisest suurusest, vaid tuleb arvestada ka sihtrühma siseseid erinevusi (lk 16)
|
| Teadmuspõhisus | Mõjude põhjalikumaks analüüsimiseks võis kasutada erinevaid andmeid, uuringuid ja analüüsimeetodeid. Metoodika tõi välja mitmeid võimalikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. | Uues metoodikas on eraldi rõhutatud teadmuspõhisuse põhimõtet. Mõju hindamisel tuleb lähtuda parimast olemasolevast teabest. Lisaks teadus- ja tõenduspõhistele allikatele võib kasutada näiteks huvirühmade tagasisidet, eksperdiarvamusi, rakenduspraktikat ja kohtupraktikat. Samuti tuleb mõju hindamisel kasutatud allikatele viidata ning juhul, kui kasutatud allikas ei ole avalik, tuleb seda märkida. (lk 14)
|
| Mõjuanalüüsi ülesehitus ja olulisema mõju esiletõstmine | Senine metoodika nägi ette mõjude tuvastamise ja nende olulisuse hindamise ning oluliste mõjude korral põhjalikuma analüüsi tegemise. Mõjuanalüüsi ülesehitus lähtus seejuures suuresti mõju hindamise protsessist ja analüüsi tulemustest. | Uus metoodika seob mõjuanalüüsi ülesehituse otseselt proportsionaalsuse põhimõttega. Olulisemat mõju tuleb seletuskirjas käsitleda esmajärjekorras, mitte tingimata eelnõu struktuuri järgi. Samuti tuleb analüüsi peamised järeldused selgelt esile tuua. See tähendab, et kõige olulisem ettevõtjatele või teistele sihtrühmadele avalduv mõju peaks olema seletuskirjas lihtsamini leitav (lk 15) |
| Tehisaru (AI) ja visualiseerimine | Senises metoodikas ei olnud tehisaru kasutamist mõju hindamisel eraldi käsitletud. | Uues metoodikas on tehisaru kasutamist eraldi mainitud. Kui eelnõu seletuskirja koostamisel, sealhulgas mõju hindamisel, kasutatakse tehisaru abi, on hea tava see ära märkida ja selgitada, millises ulatuses tehisaru kasutati (lk 14) |
| Mõjude esitamine ja visualiseerimine | Senine metoodika keskendus eelkõige sellele, milliseid mõjusid tuleb tuvastada, kuidas hinnata nende olulisust ja millal teha põhjalikum analüüs. Eraldi soovitust kasutada mõjuanalüüsi esitamisel erinevaid visualiseerimisviise ei olnud. | Uues metoodikas soovitatakse andmete, protsesside ja seoste kirjeldamisel kasutada infograafikat. Näidetena on toodud tabelid, diagrammid, protsessi- ja hierarhiajoonised, kaardid ning ajajooned. Eesmärk on muuta oluline info lugejale lihtsamini arusaadavaks ja tuua olulised seosed paremini esile (lk 14)
|
| Seaduste järelhindamine | Senises metoodikas käsitleti eel- ja järelhindamist mõju hindamise üldise protsessi osana. Järelhindamisele ei olnud pühendatud eraldi peatükki. Järelhindamist tehes juhindutakse seletuskirjas märgitud järelhindamise tegevuskavast, kuid alati esitatakse avaldunud oluliste mõjude analüüs ja hinnang seatud eesmärkide saavutamisele. | Uues metoodikas on seaduse järelhindamine eraldi peatükina. Järelhindamine tehakse tavapäraselt 3–5 aastat pärast muudatuse jõustumist ning järelhindamise kohustus sätestatakse alati seaduses rakendussättena. Järelhindamise aruandes esitatakse üldjuhul muudatus ja selle esialgne eesmärk, tulemuste ja mõju analüüs, hinnang eesmärkide saavutamisele, huvirühmade tagasiside ning edasised tegevused. (lk 20–21) |
Millal jõustuvad muudatused?
Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. septembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.