Kokkuvõte ekspordikonverentsist: Koostöös sünnivad Eesti majanduse järgmised edulood

15. jaanuaril toimus Ülemiste Apollo kinos Ekspordijuhtimise aastakonverents ja mes, mis tõi kokku ettevõtjad, poliitikakujundajad ja eksperdid arutlema Eesti ekspordi tuleviku, riskide ja võimaluste üle kiiresti muutuvas maailmas. Ühiseks arusaamaks kujunes, et Eesti majanduse pikaajaline kasv ei sünni juhuslikult – see vajab teadlikku koostööd, sihikindlat tööstuspoliitikat ning ettevõtjate julgust tegutseda ka keerulistel aegadel.

Eksport kui majanduse vundament

Konverentsi avas Eesti Vabariigi majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas, et Eesti majanduse pikaajaline kasv sõltub otseselt ekspordist – see moodustab üle 75% meie SKP-st. Tema sõnul sünnib ekspordiedu vaid koostöös: riigi roll on luua tugev vundament, kuid ettevõtjate ülesanne on mõelda julgelt ja suurelt.

Eksporditegevuste kava 2025–2028 seab ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada enam kui 10 miljonit eurot aastas eksportivate ettevõtete arvu 615-lt 700-ni ning suurendada ekspordi kogumahtu 30 miljardilt 43 miljardi euroni. Selle saavutamiseks on fookuses ekspordivõimekuse kasvatamine, turgude mitmekesistamine, Eesti maine strateegiline kujundamine ning riigi ja ettevõtjate koostöö süvendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse kaheksale võtmesektorile, targa tööstusriigi kuvandi tugevdamisele ning Saksamaa turule.

Minister tõi esile ka äri­diplomaatia olulisuse – eriti kaugematel ja keerukamatel turgudel nagu Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika. Selleks on tänavu suunatud täiendav 3 miljonit eurot. Pikemas vaates on planeerimisel ka 2027. aastal Eestis toimuv Ukraina ülesehitamise konverents. Kui soovime pikaajalist majanduskasvu, peame Eestist välja vaatama ja üksteist toetama – nii sünnivad tuleviku edulood.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ja Magnetic MRO AS juhatuse esimees Risto Mäeots andis ülevaate Eesti ekspordi hetkeseisust ettevõtja pilgu läbi. Kaubanduskoja liikmeskonda kuulub üle 3400 tegusa Eesti ettevõtte, kellest valdav osa on väikesed ja keskmise suurusega. Eestis ekspordib ligikaudu 29% ettevõtetest, kuid tervelt 80% on maksimaalselt kahe sammu kaugusel eksportimisest. Koja liikmetest tegeleb ekspordiga ligikaudu 80%.

Mäeotsa sõnul ei ole strateegilised sektorid pelgalt turumajanduse küsimus – need on riikide mäng, kus rolli mängivad majandus­diplomaatia ja tööstuspoliitika. „Turu reegleid painutatakse riiklike huvide kaitseks ja Eesti ettevõtlus vajab siin jõulisemat poliitilist tuge,“ märkis ta. Eestis on piisavalt tugevaid tooteid ja teenuseid, kuid mõjuvõimelised positsioonid peavad liikuma bürokraatlikest teesidest konkreetsete kokkulepeteni, mis kaitsevad Eesti ettevõtjate huve välisturgudel.

Makropilt: avatud majandus ebakindlas maailmas

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur avas Eesti ekspordi seisu makromajanduslikust vaatenurgast. Eesti on avatud majandusega riik ning avatus on olnud meie tugevus, kuid maailm on muutumas. Kaubandussõjad, tariifid ja sanktsioonid tähendavad, et isegi parim äriplaan võib üleöö kaotada väärtuse.

Vitsur tõi välja, et 25 toodet moodustavad 43% Eesti ekspordivõimalustest ning juba mõne suure lepingu sõlmimine annaks kogu majandusele märkimisväärse tõuke. Samas on murekohaks Euroopas jätkuv hinnakasv, eriti toiduainete hinnad Eestis. Et tööstuse arenguks tekiksid soodsamad tingimused, on vaja vähendada bürokraatiat, vältida edasist hinnatõusu, korrigeerida maksusüsteemi ning tugisüsteeme. Tuleb luua Eesti tootjatele sarnased tugisüsteemid ja maksusoodustused nagu konkurentidel, samuti normaalseid tingimusi tööjõu värbamiseks.

Riskid, lepingud ja usaldus

Ekspordiga kaasnevaid riske käsitles Soraineni juhtivpartner ja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp, kelle sõnul ei ole leping enam ammu kasutusjuhend – see on ellujäämisplaan. Tüüpilised vead ekspordilepingutes on ebaselged kauba ja teenuse kirjeldused, puudulikud korrektsioonimehhanismid ning fikseerimata kokkulepped.

Lepasepp rõhutas rakenduva õiguse ja kohtualluvuse kokkuleppimise olulisust ning soovitas võimalusel hoida nii õigus kui kohus samas riigis ja oma riigi oma on parem kui võõras. Samuti käsitles ta digiriske ja küberpettusi ning rõhutas, et ebakindlatel aegadel tuleb kõik stsenaariumid läbi mõelda ja kirja panna. „Usaldus ei ole eeldus, vaid tulemus,“ võttis ta teema kokku.

Makseriskide ja sanktsioonide vaadet täiendas IIZI krediidikindlustuse ekspert Mariko Rukholm, kes tõi esile geopoliitilise ebakindluse, USA poliitika ettearvamatuse ning AI arengust tulenevad uued pettuseriskid. Ta rõhutas, et ka suured ja tuntud ettevõtted ei tähenda turvalisust ning krediidiriski tuleb pidevalt jälgida.

Turule sisenemine ja müügiedu

Eesti aukonsul Turus ja R&M Finlandi endine tegevjuht Andrus Junolainen rääkis Soome laevaehitussektori näitel, mida ootavad ostujuhid oma tarnepartneritelt. Olulised on tugevad referentsid, sügav tehniline kompetents, tasakaalus hinna ja kvaliteedi suhe ning selge väärtuspakkumine. Lepingu­läbirääkimistel on kriitiline mõista nii juriidilisi kui tehnilisi nüansse ning teha põhjalik eeltöö partnerite tausta osas.

Pipedrive’i tehnoloogiajuht ja juhatuse liige Agur Jõgi jagas kogemusi, kuidas Eestis loodud müügitarkvara on aidanud ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada. Tema sõnum oli selge: edu sünnib pidevast katsetamisest, õigete inimeste värbamisest ja kliendirahulolu hoidmisest. „Räägi rohkem ärikeeli ja usalda oma tiimi – iga turg on unikaalne,“ rõhutas ta.

Tehisaru kui ekspordi võimendaja

Tehisintellekti rolli ekspordis avas Mariel Aim, kes näitas, kuidas AI abil saab kaardistada turge, lokaliseerida müügi- ja turundussõnumeid, automatiseerida müüki ja klienditeenindust ning juhtida finantsinvesteeringuid. Tema soovitus oli alustada alati probleemist, mitte tehnoloogiast, ning valida üks konkreetne kasutusjuhtum, mida järk-järgult skaleerida.

Ettevõtete kogemuslood: edu sünnib julgusest ja järjepidevusest

Konverentsi praktilise osa moodustasid ettevõtete kogemuslood eri sektoritest.

Kaitsetööstuse ettevõte DefSecIntel Solutions ja Kert Räis rääkis koostööst Ukrainaga ja rõhutas tugeva kohalolu olulisust kõrge riskiga, kuid innovaatilises valdkonnas.
Masinatööstuse ettevõttest Dipperfox jagasid Vallo Visnapuu ja Taavi Altpuu kogemusi sotsiaalmeedia ja nutika turunduse mõjust ekspordile, sealhulgas koostööst Jeremy Clarksoni meeskonnaga.
Puidutööstuse ettevõte Capra Saunad ja Alar Hõim näitas, et eksport võib alata koduturult – Jaapani turistide vaimustus Võrumaa saunakultuurist viis saunade ekspordini Jaapanisse.
Meretööstuse ettevõte SRC Grupp juht Hannes Lilp rääkis teadlikust ekspordipöördest ja vajadusest olla kohal seal, kus sünnivad otsused.
Teenuste ekspordis jagas Tech Groupi juht Martin Sutrop oma eduvalemit, mille keskmes on kliendikogemus, süsteemne töö ja katsetamine ning pikaajalised suhted. Kui tahad mängida kõrgliigas, värba kõrgliigast.
Toiduainetööstuse ettevõte Yook (Katre Kõvask) rääkis teekonnast Türgi Starbucksini, rõhutades toote kvaliteedi, rahvusvaheliste referentside ja kultuurilise teadlikkuse olemasolu. Katre rõhutas, et Eesti ettevõtted peavad endast rääkima, olema uhked tehtud üle. Peame tegema sektoriülest koostööd, et Eesti riik muutuks ägedate ja nutikate toodete sünonüümiks.

Konverentsi läbiv sõnum oli konkreetne: edukas eksport eeldab koostööd, läbimõeldud strateegiat ja julgust tegutseda ka ebakindlatel aegadel. 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab kõiki esinejaid ning koostööpartnereid Areng.ee ja Exponomic, kes aitasid tuua ekspordikonverentsi idee ellu ning luua sisuka ja inspireeriva arutelupäeva Eesti ekspordi tuleviku üle.