Koja 2024. aasta töövõidud aitavad ettevõtetel kokku hoida üle 50 miljoni euro aastas
Koda töötas eelmisel aastal läbi üle 5000 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning esitas riigiasutustele 202 kirjalikku arvamust eelnõude ja kehtivate õigusaktide muutmiseks. Selle käigus saavutasime mitmeid olulisi töövõite, mis säästavad ettevõtetele aastas rohkem kui 50 miljonit eurot.
Suurenesid maksuvabad piirmäärad
Koja ettepanekul tõusis 2025. aasta 1. jaanuarist välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.
Lisaks suurenes koja ettepanekul sellest aastast isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär, mille suurus on nüüd 0,5 (varasemalt 0,3) eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 (varasemalt 335) eurot kuus. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus kuni 1,5 miljonit eurot aastas.
2025. aasta 1. jaanuarist lisandusid koja ettepanekul maksuvaba piirmäära (400 eurot aastas) alla minevate tervise edendamise kulude loetellu massaažiga otseselt seotud kulutused. Lisaks on piirmäära ulatuses maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus kuni 0,5 miljonit eurot aastas.
Auditi ja ülevaatuse piirmäärad suurenevad 25%
Selle aasta 17. jaanuaril tõusevad koja ettepanekul kohustuslik auditi ja ülevaatuse piimäärad varade ja müügitulu osas 25%. Uued piirmäärad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele. Muudatuse tulemusena vabaneb ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega. Piirmäärade tõstmisega vähenevad ettevõtete kulud ca 2 miljoni euro võrra aastas.
Töövõidud seoses automaksu ja julgeolekumaksuga
Koja ettepanekul jõudis mootorsõidukimaksu seadusesse põhimõte, et sõiduki vanus vähendab ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõidukite pealt tasutavat iga-aastast maksu ja ühekordset registreerimistasu. Eelnõu esialgse versiooni kohaselt oleks see põhimõte kehtinud üksnes eraisikutele kuuluvate sõidukite osas.
Julgeolekumaksu seadusesse lisandus täpsustus, et konsolideeritud majandusaasta aruande korral tuleb aluseks võtta emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. See täpsustus tagab õigusselguse, et emaettevõtja kasumi maksustamise osas ei toimu topeltmaksustamist.
Pakendimaksu ja magustatud joogi maksu ei tule
Kliimaministeerium tuli 2024. aasta märtsis välja jäätmereformiga, milles sisaldus idee kehtestada pakendimaks. Koda oli koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega pakendimaksu kehtestamisele tugevalt vastu, sest teistes liikmesriikides puudub selline maks ning keskkonnaalaseid eesmärke täidavad juba teised varasemalt kokku lepitud meetmed. 2024. aasta oktoobris andis ministeerium teada, et nad ei lähe edasi pakendimaksu kehtestamise ideega, millega loodeti riigi tulusid suurendada ca 20 miljonit eurot aastas.
Koda pöördus 2024. aasta kevadel koos mitme erialaliitudega (Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit) erinevate ministeeriumite poole ettepanekuga loobuda magustatud joogi maksu kehtestamisest, mille abil lootis riik koguda ca 25 miljonit eurot maksutulu. Kuigi maksu kehtestamise üks eesmärk oli parandada rahvatervist, siis puudusid veenvad tõendid, et see aitaks soovitud eesmärki saavutada. Riigikogu võttis ettevõtlusorganisatsioone kuulda ning loobus 2024. aasta sügisel magustatud joogi maksu kehtestamisest.
Lisaks ei läinud riik edasi plaaniga kehtestada sideettevõtjatele täiendavat regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile. Koda oli uue tasu kehtestamisele tugevalt vastu.
Alkoholiaktsiis ei suurene 2025. aasta 1. juulist
Rahandusministeerium soovis tõsta 2025. aasta 1. juulist bensiini, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 5%. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud aktsiisitõusud, sest muudatustega kaasnevad mõjud on põhjalikult analüüsimata. Riik võttis osaliselt meie ettepanekut kuulda, jättes ära 2025. aasta 1. juuliks planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu.
2 töövõitu seoses välistööjõuga
Koda oli vastu välismaalaste seaduse muudatusele, mille kohaselt võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada üksnes pikaajalise viisa alusel. Siseministeerium arvestas meie seisukohaga ning jättis selle punkti eelnõust välja. Lisaks ei toetanud me muudatust, et välismaalase palkamiseks peab tööandjal olema üldreeglina eelnev (vähemalt 6 kuu pikkune) majandustegevus Eestis. Ministeerium loobus nõudest, et välismaalase lühiajalise töötamise registreerimiseks peab tööandja olema eelnevalt tegutsenud 6 kuud.
Sotsiaalministeerium loobus koja palvel ühest tööõiguse muudatusest
Algselt soovis sotsiaalministeerium muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, kuna kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima pikema perioodi töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. Ministeerium võttis koja ettepanekut arvesse ning plaanitud muudatus ei jõudnud seadusesse.
Vilepuhujate kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud
2024. aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta tööalasest rikkumisest teavitajat. Seadusesse jõudsid ka mitmed koja ettepanekud. Kui seaduse esialgse versiooni kohaselt võis teavituskanaliks olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine, siis koja ettepanekul muudeti seaduse sõnastust paindlikumaks ning nüüd on lubatud teavituskanalina kasutada ka näiteks veebiplatvormi või mõnda muud rakendust. Koja ettepanekul jõudis seadusesse ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit.
Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei muutu kohustuslikuks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil valmis 2024. aasta veebruaris tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt oleks tarbijavaidluste komisjoni otsuste täitmine kohustuslik ja otsuse sundtäitmiseks oleks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Koda oli vastu komisjoni otsuste siduvaks muutmisele, sest see võib olla vastuolus põhiseadusega ning see ei lahenda täitmata jäänud otsuste probleemi, kuna otsused jätavad täitmata peamiselt kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Ministeerium loobus tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks muutmisest.
Äriregistrist on võimalik taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval
2024. aasta 1. märtsil jõustus äriregistri seaduses muudatus, mis annab juriidilisele isikule võimaluse mõjuval põhjusel (näiteks seoses ühinemisega) taotleda äriregistrist registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Algselt nägi eelnõu ette, et kui kande soovitud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, siis tehakse kanne järgneval tööpäeval, kuid koja ettepanekul muudeti seda võimalust selliselt, et kande tegemine võib toimuda ka puhkepäeval või riigipühal.
Müügipakendile ei kehtestata sihtmäära
Kui esialgu soovis kliimaministeerium jäätmereformi raames kehtestada müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäära, siis koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul loobus ministeerium sellest ideest. Kuna puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on kokku kogutud või ringlusse võetud.
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduses on kapitalinõue plaanitust poole väikesem
2024. aasta juulis jõustus krediidiinkassode ja -ostjate seadus, millega reguleeritakse krediidilepingustega tegelevate inkassoettevõtete ning nendega seotud isikute tegevust. Koda tegi seaduse välja töötamise käigus mitmeid ettepanekuid, millest osad jõudsid ka seadusesse. Näiteks nägi eelnõu algselt ette, et krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot, kuid koja ettepanekul vähendati seda summat 25 000 euroni.
Kui sul tekib täiendavaid küsimusi koja 2024. aasta töövõitude kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti juristid@koda.ee kaudu.