Koda toetab töötasude läbipaistvuse suurendamist, kuid vaja on selgemaid reegleid
Kaubanduskoda esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötasude läbipaistvuse kohta. Koda toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada töötasude läbipaistvust ning tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine võrdse töö eest, kuid samas on vaja sätete ja seletuskirja täpsustamist.
Töötasuteabe esitamise viis vajab täpsustamist
Koja hinnangul võib eelnõu sõnastus jätta tõlgendamisruumi selles, kuidas peab tööandja töölesoovijale töötasu või töötasuvahemiku info esitama. Eelnõu kohaselt tuleb teave esitada eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust, kuid koja hinnangul ei ole piisavalt selge, mida loetakse töötasuteabe avalikuks tegemiseks.
Seetõttu tegi koda ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ning täpsustada, kas piisab ka suulisest teavitamisest või teavitamine tuleb läbi viia kirjalikult. Selged juhised aitavad tööandjatel nõuet õigesti rakendada ning vähendaksid võimalikke vaidlusi.
Töötasu konfidentsiaalsuse kokkulepete mõju peab olema arusaadav
Eelnõu kohaselt ei tohi tööandja edaspidi takistada töötajal oma töötasu suurust avalikustamast. Koja hinnangul võib praktikas tekkida küsimus, mis saab olemasolevatest töölepingutest ja muudest kokkulepetest, näiteks ärisaladuse kaitse kokkulepetest, mille alusel on töötajal keelatud oma töötasu avalikustada.
Segaduse vältimiseks tuleb koja hinnangul eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega, kus on selgelt välja toodud, et eelnõu jõustumisel muutuvad töötasude senised konfidentsiaalsust käsitlevad sätted tühiseks.
Palgapeegel peab jääma vabatahtlikuks tööriistaks
Koda toetab palgapeegli loomist, kuid peab oluliseks, et seaduses oleks selgelt kirjas selle teenuse vabatahtlikkus. Samuti tuleb sätestada seaduses, et palgapeegli kaudu arvutatud soolise palgalõhe näitajatele on juurdepääs üksnes vastaval tööandjal või tema volitatud esindajal ning kolmandatel isikutel neile andmetele juurdepääsu ei ole. See on oluline nii õigusselguse kui ka tööandjate usalduse tagamiseks.
Koja hinnangul on tähtis, et palgapeegli näitajad ei muutuks töövaidlustes või voliniku menetlustes vaikimisi tõendiks sama või samaväärse töö võrdlemisel ega pane seeläbi tööandjale kohustust tõendada palgapeegli abil diskrimineerimise puudumist. Kuna palgapeegli puhul on tegu statistilise üldistusega, mida tööandja ise sisuliselt ei kontrolli, ei saa see olla aluseks konkreetsete tööde võrdlemisele.