Euroopa Liidu võitlus keskkonnakuritegudega
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 26. märtsil vastu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta läbi kriminaalõiguse. Õigusaktiga parandatakse keskkonnakuritegude uurimist ja nende süüdistuse esitamist.
Direktiiviga kehtestatakse kogu Euroopa Liitu hõlmavad kuritegude määratlemise ja karistuste miinimumnormid ja asendatakse varasem õigusakt, mis pärineb 2008. aastast. Õigusakti kohaldatakse ainult ELis toime pandud kuritegude suhtes, kuid liikmesriigid võivad otsustada laiendada oma jurisdiktsiooni kuritegudele, mis on toime pandud ka väljaspool nende territooriumi.
Kuriteona käsitletavate tegude arv kasvab kahekümneni
Kuriteona käsitletavate tegude arv suureneb üheksalt 20-le. Uute rikkumiste seas on ebaseaduslik puiduäri, laevade saastavate komponentide ebaseaduslik ringlussevõtt ja kemikaale käsitlevate õigusaktide rasked rikkumised.
Uue õigusaktiga kehtestatakse ka „kvalifitseeruva kuriteo“ klausel, mida kohaldatakse juhul, kui direktiivis osutatud kuritegu on toime pandud tahtlikult ja põhjustab keskkonna hävingu või pöördumatut või pikaajalist kahju keskkonnale. Tahtlike kuritegude eest, mis põhjustavad isiku surma, karistatakse vähemalt kümneaastase maksimaalse vangistusega (liikmesriigid võivad otsustada näha oma riigisisestes õigusaktides ette veelgi rangemad karistused). Muud kuriteod toovad kaasa kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Maksimaalne vanglakaristus kvalifitseeruvate kuritegude eest on vähemalt kaheksa aastat.
Ettevõtjate trahvid moodustavad kõige raskemate kuritegude puhul vähemalt 5% ülemaailmsest kogukäibest või alternatiivina 40 miljonit eurot. Kõigi muude kuritegude puhul on maksimaalne trahv vähemalt 3% käibest või alternatiivina 24 miljonit eurot.
Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid saaks karistada ka lisameetmetega, mis hõlmavad endas rikutud keskkonna taastamist, õigusrikkuja ilmajätmist võimalusest kasutada avaliku sektori vahendeid või tema lubade või volituste kehtetuks tunnistamine.
Direktiiv jõustub 20 päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Liikmesriikidel on alates direktiivi jõustumisest aega kaks aastat, et viia oma riigisisesed õigusnormid direktiiviga vastavusse.
Euroopa Liidu nõukogu materjalide põhjal Reet Teder
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-82-2023-INIT/et/pdf