Euroopa Liidu Mercosuri leping

17. jaanuaril said lõpuks allkirjad Euroopa Liidu (EL) ja Mercosuri (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) assotsieerumislepingud. Selle üle on läbirääkimisi peetud juba üle 25 aasta ning need algasid 1999. aastal. 2024. aasta detsembris viidi läbirääkimised lõpule ning selle tulemusena sõlmiti kaks paralleelset, õiguslikult eraldiseisvat kokkulepet: ELi–Mercosuri partnerlusleping, mis hõlmab poliitilist dialoogi, koostööd ja kaubandust, ning kaubanduse vaheleping, mis sisaldab kaubandus- ja investeeringualaseid kohustusi ning mida kohaldatakse enne partnerluslepingu jõustumist. Enne lepingute jõustumist peab Euroopa Parlament andma oma nõusoleku.

Kaubanduse vaheleping toimib eraldiseisva lepinguna kuni partnerluslepingu täieliku jõustumiseni. Selle eesmärk on jõuda kokkulepetest tuleneva majandusliku kasuni võimalikult kiiresti. Vahelepinguga vähendatakse tariife ja avatakse ligipääs uutele turgudele paljude kaupade ja teenuste jaoks. Võtmetähtsusega sektoritele, nagu põllumajandus, autotööstus, farmaatsiatooted ja kemikaalid, tagatakse paremad kaubandustingimused. Lisaks sisaldab vaheleping sätteid investeeringute hõlbustamiseks ja piiriülese teenuskaubanduse tõkete kõrvaldamiseks, eeskätt digi- ja finantsteenuste valdkonnas. Riigihankeid käsitlevate sätetega antakse ELi ettevõtjatele juurdepääs Mercosuri riikides toimuvatele riigihankemenetlustele.

Kaubanduse vaheleping kuulub ELi ainupädevusse ega vaja seetõttu üksikute ELi liikmesriikide ratifitseerimist. Selle kohaldamine lõpeb pärast ELi–Mercosuri partnerluslepingu jõustumist.

Partnerluslepingu jõustumise protsess on keerulisem. ELi–Mercosuri partnerlusleping jõustub täielikult siis, kui kõik ELi liikmesriigid ja Mercosuri riigid on ratifitseerimise lõpule viinud. Kaubanduse vaheleping püsib jõus, kuni see asendatakse partnerluslepinguga selle jõustumisel.

Lepingutele lisandub veel määrus (milles Euroopa Parlament ja ELi nõukogu esindajad jõudsid kokkuleppele 9. jaanuaril), millega rakendatakse põllumajandustoodete puhul ELi–Mercosuri partnerluslepingu ja ELi–Mercosuri kaubanduse vahelepingu kahepoolset kaitseklauslit.

Euroopa Komisjon näeb Mercosuri lepingus olulist kasu. Sellega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond, mis hõlmab enam kui 700 miljoni tarbijaga turgu. EL on Mercosuri riikide suuruselt teine kaubanduspartner, kusjuures tema osakaal kogu Mercosuri kaubanduses oli 2024. aastal peaaegu 17%. ELi kaubavahetus Mercosuriga ulatus nimetatud aastal üle 111 miljardi euro, sh eksport 55,2 miljardit eurot ja import 56 miljardit eurot, kusjuures kahe piirkonna vaheline kaubavahetus on alates 2014. aastast kasvanud üle 36%. ELi ja Mercosuri vaheline teenuskaubandus oli 2023. aastal (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) väärtusega üle 42 miljardi euro.

Kasu ELi ettevõtetele:

• kõrgete Mercosuri tollimaksude kaotamine võimaldab ELi eksportijatel säästa tollimakse aastas üle nelja miljardi euro;
• lihtsamad ja kiiremad tolliprotseduurid hõlbustavad eksporti;
• ELi ettevõtted saavad osaleda avalike lepingute pakkumistel Mercosuri ettevõtetega võrdsetel tingimustel;
• eksklusiivne ja eelistatud ligipääs mõnele kriitilisele toorainele ja rohelisele kaubale.

Praegused tariifid: autovaruosad (35%), masinad (20%), kemikaalid (18%) ja ravimid (14%).

Põllumajandustootjate huvid (Euroopa Komisjoni vaatenurgast):
Praegu sulgevad Mercosuri tariifid kuni 55% ulatuses ELi põllumajandus- ja toiduainete puhul sisuliselt turu ELi toodetele.

Praegused tariifid: piimatooted (28%), šokolaad ja maiustused (20%), kanged alkohoolsed joogid (35%) ning veinid (27%).

ELi põllumajandus- ja toidueksport Mercosurile oli 2024. aastal väärtusega 3,3 miljardit eurot. Leping aitab neid ekspordimahtusid suurendada, kaotades kõrged tollimaksud ELi peamistele ekspordihuvidele.

ELi–Mercosuri leping kaitseb 344 ELi toidu- ja joogitoodet jäljendamise eest Mercosuri riikides. See aitab muuta need tooted eristuvamaks, võimaldades tootjatel tugevdada oma turupositsiooni Mercosuri riikides ja müüa tooteid kõrgema hinnaga.

ELi põllumajandus- ja toiduettevõtted, kes ekspordivad Mercosuri riikidesse, saavad kasu:

• samadest nõuetest kõigile ELi liikmesriikidele kõigis Mercosuri riikides;
• kiirematest, lihtsamatest ja ennustatavamatest protseduuridest ning selgetest ja läbipaistvatest auditireeglitest;
• väiksematest piirangutest loomade terviseprobleemide korral: varem võidi teatud piirkondades haiguste esinemisel keelata kogu ELi eksport. Leping võimaldab haigusest mõjutamata ELi tsoonidel eksporti jätkata ka siis, kui haigus esineb mõnes ELi piirkonnas.

EL annab oma turule väga piiratud juurdepääsu põllumajandus- ja toiduainete impordile. Eriti tundlike toodete, nagu veiseliha, linnuliha ja suhkur, puhul piiratakse ELi turule ligipääsu püsivalt järk-järgult kehtestatud kvootide kaudu. Lisaks saab rakendada kahepoolset kaitseklauslit juhul, kui Mercosuri impordi suurenemine põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju asjakohastele ELi sektoritele. Esimest korda hõlmab see kaitseklausel ka impordi tollimäära kvootide alusel.

Leping avaldab ELi veiseturule piiratud mõju ega põhjusta Mercosuris edasist metsade raadamist. Leping ei anna Mercosuri veiselihale tollivaba ligipääsu. See võimaldab 99 000 tonni Mercosuri veiseliha siseneda ELi turule 7,5% tollimaksuga. Sellest 55% moodustab värske või jahutatud liha ja 45% madalama väärtusega külmutatud liha. Kogumaht moodustab 1,5% kogu Euroopa veiselihatoodangust ning on vähem kui pool praegusest Mercosuri impordist, mis oli 2024. aastal 206 000 tonni. Kokkuvõttes on EL veiseliha netoeksportija: kogueksport ulatus 2024. aastal 4,9 miljardi euroni, mis on peaaegu kaks korda suurem kui kogu ELi import.

Siiski on põllumajandustootjate organisatsioonid paljudes ELi riikides selle lepingu vastu. Vastu on ka mõned liikmesriigid ja osa Euroopa Parlamendi saadikuid, kes on lubanud lepingu ka kohtus vaidlustada.

Eesti seisukohast tollitariifide muudatused

Leping kaotab tollimaksud 91% kõigilt toodetelt, mis toob kasu praktiliselt kogu Eesti ekspordile.