ELi idapoolsete piirialade strateegiast

Euroopa Komisjoni (EK) nägemust, seisukohti ja plaane Euroopa Liidu idapoolsete piirialade kohta leiab EK teatisest „Teatis ELi idapoolsete piirkondade kohta, mis piirnevad Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Tugevad piirkonnad turvalise Euroopa heaks“. Teatis on adresseeritud Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

Teatises on idapoolsed piirialad määratletud kui Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevad alad. ELi piir Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga kulgeb läbi üheksa liikmesriigi: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Soomel, Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal on nimetatud riikidega kokku 3 646 km ühist piiri (25% kogu ELi välismaismaapiirist) – vastavalt Soomel 1 346 km, Eestil 340 km, Lätil 453 km, Leedul 893 km ja Poolal 614 km. Poolal, Slovakkial, Ungaril ja Rumeenial on Ukrainaga kokku 1 372 km ühist maismaapiiri (10% kogu ELi välismaismaapiirist).

EK konstateerib, et idapoolsetel piirialadel asuvates liikmesriikides on SKP kasv olnud aeglasem ja inflatsioon suurem, mille põhjuseks on Venemaa agressioonisõja majanduslikud tagajärjed. Idapoolsed piirialad seisavad silmitsi spetsiifilise julgeoleku-, majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise survega, mida süvendavad Ukraina sõda ning Venemaa ja Valgevene vaenutegevus. Ka OECD andmed näitavad, et paljudes neis piirkondades on SKP elaniku kohta väiksem, innovatsioonitase madalam ja nende elanikkond väheneb.

Teatises väljendab EK seisukohta, et idapoolsed piirialad on ELi julgeoleku, ühtekuuluvuse ja pikaajalise vastupanuvõime seisukohalt strateegiline prioriteet, ning kinnitab võetud kohustust neid toetada, võttes arvesse nende olulisust ja asjakohasust ELi kollektiivse julgeoleku ja heaolu seisukohast. Samuti loetleb juba käivitatud algatusi ja esitab esialgseid meetmeid, mida EK kavatseb käivitada, et aidata idapoolsetel piirialadel lahendada nende ees seisvaid probleeme.

EK märgib, et täiendavaid meetmeid on vaja võtta viies põhivaldkonnas: i) julgeolek ja kaitse; ii) investeeringute tagamine; iii) piirkondade kohalike tugevuste võimendamine; iv) ühenduvuse parandamine ning v) keskendumine inimestele, kuna iga piirkonna vastupanuvõime peitub sealsete kogukondade tugevuses.

Sealjuures märgib EK julgeoleku ja kaitse kohta järgmist:

• toetab liikmesriike ning arendab idatiiva seiret, Euroopa droonikaitse algatust, Euroopa õhukilpi ja Euroopa kosmosekilpi, mis toovad vahetut kasu idapoolsete piirialade julgeolekule seoses ambitsioonikate vahe-eesmärkidega, mis on kehtestatud kaitsevalmiduse tegevuskavas;
• töötab välja meetmete tegevuskava, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada ELi vastu suunatud Venemaa hübriidsõja eskaleerumist maismaal, õhus, merel ja digivaldkonnas, kasutades seejuures ära nende valdkondade rahastamisprogrammide võimalusi;
• keskendub sõjaväelise liikuvuse parandamisele ELis, sealhulgas idapoolsetel piirialadel, toetades kahesuguse kasutusega taristu arendamist;
• hindab võimalust suurendada idapoolsetele piirialadele sõjaväelise liikuvuse eesmärgil antava ELi toetuse määra ja eelmaksete määrasid;
• teeb tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks sihipärased lühiajalised investeeringud, mida liikmesriigid hakkavad prioriteetsetena rakendama idapoolsetel piirialadel ja piirkondades kriitilise tähtsusega ELi sõjaväelise liikuvuse koridorides;
• teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada rände, koordineeritud tollikontrolli, piirihalduse ja sisejulgeoleku suurenenud rahastamise tõhus kasutamine, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi ainulaadsete julgeolekuprobleemidega, ning hindab, kas suurem rahastamine vastab idapoolsete piirialade erivajadustele;
• tugevdab kooskõlas ELi kriisivalmiduse strateegiaga kriisiks valmisolekut idapoolsetel piirialadel, et kaitsta elanikkonda, majandust ja tööstust ning tagada elutähtsa, kaitse- ja kahesuguse kasutusega taristu vastupidavus ja funktsionaalsus, sealhulgas tervishoiusüsteemide osas. Vastupanuvõimega seotud kaalutlused tuleks integreerida ELi idapoolsete piirialade algatustesse ja need seal peavoolustada, kohaldades nn lõimitud valmisoleku põhimõtet;
• suurendab koos liikmesriikidega jõupingutusi, et võidelda tubaka ja tubakatootega seonduvate toodete ebaseadusliku impordi vastu kolmandatest riikidest.

Hetkel kujundab selle strateegia osas oma arvamust Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mille esialgne hinnang väljendab muret, et teatises kavandatud lähenemisviis tugineb peamiselt olemasolevate vahendite ümberpaigutamisele ega näe ette rahastamist, mis vastaks probleemide ulatusele.

EK materjalide põhjal: Reet Teder