Vasta veebiküsitlusele ja anna teada, mida arvad riigihangete seaduse kavandatavatest muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on vähendada nii hankijate kui ka pakkujate halduskoormust.

Keda mõjutab?

• Hankijaid
• Pakkujaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

1. Asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda

• Esimene riigihankeseaduse (RHS) muudatusettepanek on asendada senised kaks siseriiklikku piirmäära ühega ning kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära hangetele lihthankemenetluse korda (RHS § 15) (Muudatusettepanekud p 1.1.). Hetkel kehtib nö 3-astmeline riigihangete süsteem, kus menetlusreeglite rakendamine sõltub sellest, kas riigihange ületab lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära. Vaid võrgustikuja kaitse- ning julgeoleku sektoris ei rakendu tavahangetes riigihanke piirmäär. Muudatusettepanekuga on soov kaotada riigihanke piirmäär ning kohaldada lihthankemenetlust klassikalises sektoris kuni rahvusvahelise piirmäärani.
• Eelmises punktis sätestatud muudatusele on ministeerium pakkunud ka alternatiivse muudatusettepaneku, mille kohaselt tuleks tõsta riigihanke ja lihthanke piirmäärasid (Muudatusettepanekud p 1.1.). 2024. aasta mais hindas ministeerium tarbijahinnaindeksi baasil lihthanke ja riigihanke piirmäära tõstmist. Sellest tulenevalt saaks 2024. aasta andmete põhjal ning võttes aluseks trendi arvutuse kaaluda 2026. aastal piirmäärade kehtestamist järgmiselt: 1) asjade ja teenuste lihthanke puhul – ca 50 000 eurot; 2) asjade ja teenuste riigihanke puhul – ca 100 000 eurot. Hetkel on piirmäärad järgmised asjade või teenuste lihthanke puhul 30 000 eurot ning asjade ja teenuste riigihanke korral 60 000 eurot.

2. Vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimise vabatahtlikuks muutmine

• Ministeeriumi koostatud ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta kontrollib. Hankija saab ise otsustada missuguste hangete puhul millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused tema jaoks olulised on. Muudatuse tulemusel ei pea hankija enam kontrollima igas hankes kõiki vabatahtlikke kõrvaldamisaluseid, vaid ainult neid, mille ta riigihankes ette nägi (Muudatusettepanekud p 1.2.). Hetkel  jagunevad kõrvaldamiskohustused kaheks: kohustuslikeks (hankija peab kõrvaldama, RHS § 95 lg 1) ja vabatahtlikeks (hankija kaalutlusotsus, RHS § 95 lg 4). See kaalutlusõigus ei hõlma aga hankija õigust otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida. Hankijal on praegu kohustus kaaluda iga vabatahtliku kõrvaldamise aluse puhul, kas see esineb ja kas see õigustab pakkuja kõrvaldamist.

3. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimine vabatahtlikuks allpool rahvusvahelist piirmäära

• Plaanitava ettepaneku sisuks on muuta põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine vabatahtlikuks (Muudatusettepanekud 1.3). Hetkel on hankija kohustatud kontrollima pakkumuse maksumust, kui see on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. See kontroll eeldab hankijalt ja ettevõtjatelt mitmeid tegevusi ning on aeganõudev. Samas on kontroll muutunud formaalseks ja vähemõjusaks ning on vaidluste allikaks.
• Eelmise punkti muudatusettepanekule on ministeerium koostanud ka alternatiivi, mille kohaselt alternatiivselt tuleks kaotada ehitustööde hankelepingutes keskmise töötasu tõendi ning selgituse nõudmise kohustus lähtuvalt pakkumuste maksumuse vahe protsentidest ja makstud töötasust.

4. Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse aluse

• Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijal kontrollida vaid parima pakkumuse vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel. Muudatus ei oleks rakendatav hangetes, kus on kasutusel kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid (s.t ei hinnata ainult maksumust). Nimelt võivad tuvastamata mittevastavad pakkumused saada põhjendamatult kõrgemaid hindeid, sest tekitavad hindamisel vale pingerea (Muudatusettepanekud 1.4.). Hetkel hankija kontrollib kõigi kvalifitseeritud pakkujate vastavust või nn pöördmenetluse korral pärast pakkumuste avamist kõikide pakkumuste vastavust. Seejärel hinnatakse vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi.

Mis on väiksemad muudatusettepanekud?

• Võimaldada avaliku sektori hankijal, kes on samaaegselt võrgustiku sektori hankija, kohaldada võrgustikusektori riigihangete piirmäärasid.
• Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.
• Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsus vaid siis, kui ettevõtjat süsteemiga ei liideta.
• Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimisi.
• Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada, miks hankija otsustas riigihanget osadeks mitte jaotada.
• Võimaldada võrgustikusektori hankijatel kohaldada alla rahvusvahelist piirmäära hankijatevahelise koostöö erandit.
• Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus.
• Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla rahvusvahelise piirmäära.
• Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa andmist.
• Pikendada hankelepingu muutmise kohta registrile teate esitamise tähtaega.
• Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid raamlepingu lõppedes, mitte iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada koondandmeid esitada alates raamlepingu kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest.
• Eemaldada kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele.
• Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg pakkumuste jõusoleku tähtajaga.
• Lühendada hankija päringule vastamise tähtaega
• Kohustada hankijat kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid juhul, kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%. Alternatiivselt, kohustada väiksema osaga alltöövõtjaid kontrollima vaid siis, kui tekib kahtlus.
• Muuta töövõtjale maksete peatamise õigus vabatahtlikuks.
• Kohustada hankijat minikonkurssidel kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist ainult siis, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga

Millal jõustuvad muudatused?

Hetkel ei ole teada, millal jõustuvad muudatused. Samuti ei ole teada, millal valmib eelnõu.

Vasta veebiküsitlusele SIIN ja anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Veebiküsitlusele saab vastata kuni 2. juuni õhtuni. Tagasiside on oodatud ka e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.