Mida arvad uuest nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõust?

Keda mõjutab?

• tervishoiuteenuse osutajaid, väljaspool kodu osutatavate ööpäevaringsete üld- ja erihoolekandeteenuste osutajaid ning nende asutuste töötajaid
• tööandjaid, töötervishoiuarste ja perearste
• teadus- ja arendusasutusi
• reisiettevõtjaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatuste kohaselt luuakse kõigile teenuseosutajatele (nii tervishoiuteenuse osutajad kui ka meditsiinilaborid) kohustus teavitada Terviseametit nakkushaigusest tingitud ohu ilmnemisest. Teavitamiskohustus loetakse täidetuks hetkel, kui need andmed on nõuetekohaselt tervise infosüsteemi edastatud (eelnõu § 8 lg 1, 2). 
• Eelnõu kohaselt tervisehoiuteenuse osutaja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks (eelnõu § 8 lg 3):
  • nõustab nakkuskahtlast inimest  ja nakkushaiget nakkusohutuse nõuete täitmisel ning selgitab vajadust teavitada võimalikke nakkuskahtlaseid isikuid;
  • võtab inimeselt uuringumaterjali nakkushaiguse diagnoosimiseks ja nakkustekitaja tuvastamiseks, kui see on vajalik epidemioloogilise uuringu tegemiseks;
  • selgitab nakkushaige küsitlemisel välja nakatumise ja nakkushaiguse leviku esmased asjaolud ning edastab teabe Terviseametile.

Kehtiva õiguse kohaselt lähtub tervisehoiuteenuse osutaja uuringute määramisel ja proovide võtmisel eelkõige patsiendi kliinilisest vajadusest (diagnoos ja ravi). Sättega luuakse selge õiguslik alus toimingutele, mille eesmärk on rahvastiku tervise kaitse ja epidemioloogiline uuring, mitte üksnes konkreetse patsiendi ravi.

• Eelnõu kohaselt, kui tuvastatakse tervisehoiuteenuse osutaja poolt ohtlik nakkushaigus, nakkushaiguse puhang või muu nakkushaigusega seotud rahvastiku tervise seisukohalt kriitiline sündmus, on Terviseameti viivitamatu teavitamine sekkumiseks hädavajalik. Täpsemad andmed tuleb edastada tervise infosüsteemi kaudu 24 tunni jooksul (eelnõu § 8 lg 4).
• Eelmises punktis nimetatud juhtumi korral peab Terviseametit teavitamata ka (eelnõu § 8 lg 5): 
  • teadus- ja arendusasutus, kes on tuvastanud nakkustekitaja, mis võib põhjustada ohtlikku nakkushaigust;
  • muu asutus või isik, kes on oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. 

Eelnõu laiendab võrreldes kehtiva regulatsiooniga teavitamiskohustust, et tagada nakkushaigusest tingitud ohtude varajane avastamine ka väljaspool tervishoiusüsteemi. Hetkel on kohustus teavitada terviseteenuseosutajatel.

• Plaanitavate muudatustega uuendatakse nakkushaiguse leviku tõkestamise nõudeid töökohal. Eelnõuga kaotatakse nõue esitada üldjuhul enne tööle asumist nakkushaiguste suhtes tervisetõend, kuna ilma sümptomiteta nakkushaiguste tuvastamine ei ole efektiivne ega kulutõhus praktika. Kehtiva seaduse kohaselt on tööandjal kohustus nõuda tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise suhtes näiteks kliendiga vahetult kokku puutuvatelt ilu- ja isikuteenuseis osutavatelt töötajatelt, tervisehoiutöötajatelt, hoolekandetöötajatelt, loomapidajatelt ning toitu ja joogivett käitlevatelt töötajatelt. Nakkushaiguste leviku takistamiseks kasutatakse tänapäeval tõhusamaid meetmeid nagu hügieenireeglid, töötajate juhendamine ja regulaarsed tervisekontrollid. Samas on endiselt põhjendatud töötamisel haavatavate sihtrühmadega, nagu väikesed lapsed ja eakad, küsida tööle asuvalt isikult tuberkuloosi puudumise tõendamist, kuna tuberkuloosi levikut ei ole võimalik tavapäraste hügieenimeetmetega tõhusalt vältida. Enne tööle asumist peavad läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja esitama tööandjale tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud nakkusohutust kinnitava tervisetõendi  (eelnõu § 17):
  • õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu lastega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
  • sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses vahetult sotsiaalteenust osutavad inimesed:
  • tervishoiutöötajad ja teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;
  • eelmistes punktides loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt infektsioonikontrolli nõuded kehtivad kõigile tervisehoiuteenuse osutajatele ning väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (eelnõu § 19 lg 3). Infektsioonikontroll on teaduspõhine distsipliin ja praktika, mis hõlmab endas selliseid meetmeid nagu näiteks kätehügieen, üld- ja kontakpindade desinfitseerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja vaktsineerimise võimaldamine, eesmärgiga takistada nakkushaiguste levikut teenuse osutamisel. Kehtiv seadus infektsioonikontrolli kohustust ette ei näe.
• Eelnõuga sätestatakse, et reisiettevõtja on kohustatud enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuse lepingu sõlmimist esitama reisijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe (eelnõu § 22):
  • üldteave sihtkoha riigi või riikide kohustuslike nõuete kohta nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel;
  • hoiatus sihtkohas esinevate nakkushaiguste ohtude kohta ja soovitus tutvuda asjakohase teabega, sealhulgas immuniseerimissoovitustega;
  • teave reisieelse tervisenõustamise saamise vajalikkuse ja võimaluste kohta, viidates tervishoiuteenuse osutajatele.

Kehtiva seaduse kohaselt turismiteenust osutav ettevõtja peab reisijale tegema teatavaks külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu, immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse ja võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2028.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. veebruariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.