Mida arvad teeliiklusesse suurema massi ja pikkusega autorongide lubamisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on suurendada vedude efektiivsust ja vähendada kaubaveo keskkonnajalajälge, suurendades seeläbi transpordisüsteemi konkurentsivõimet säästval, nutikal ja kulutõhusal viisil, mis parandab samal ajal ka liiklusohutust.

Keda mõjutab?

• Veoettevõtjaid;
• sõidukite ja haagiste tootjaid ja müüjaid;
• töötleva tööstuse ning põllu- ja metsamajanduse valdkonna tootjaid ja kaubasaatjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Hetkel kehtiva õiguse kohaselt võib tavapäraselt Eesti teedel liigelda autorong pikkusega kuni 18,75 meetrit (poolhaagisega kuni 16,5 meetrit) ning lubatud suurima tegeliku massiga kuni 44 tonni sõltuvalt telgede arvust. Kui soovitakse liigelda pikemate ja raskemate sõidukite või autorongidega, on tegemist raske- või suurveosega ehk eriveoga, millega liiklemiseks on vaja eriluba. Muudatusest tulenevalt lisatakse eelnõuga liiklusseadusesse erandid eriveo puhul jagatava veose veoks. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt võib jagatava veose erivedu teha kas kuni 48-tonnise tegeliku massiga autorongiga (3 telge veduk + 3 telge haagis) või kuni 52-tonnise tegeliku massiga (3 telge veduk + 4 telge haagis või vastupidi) autorongiga ning maksimaalne lubatud autorongi pikkus on 18,75 meetrit. Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi teeliiklusesse eriloa alusel autoronge pikkusega kuni 20,75 meetrit ja tegeliku massiga kuni 60 tonni (eelnõu § 1 punkt 1). Lisaks lubatakse tulevikus kasutada jagataval veol Euroopa moodulikontseptsioonile vastavaid autoronge (EMSi autorong) pikkusega kuni 25,25 meetrit ja tegeliku massiga kuni 60 tonni (eelnõu § 1 punkt 1). 60-tonnised 20,75 meetri pikkused autorongid võiksid edaspidi liigelda samadel koridoridel, kus praegu on lubatud 48- ja 52-tonnised eriveosed, samas kui EMSi autorongide liikumine on kavandatud eelkõige põhitrassidele Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinn-Narva, Tallinna ringtee ja Paldiski suund ning Jõhvi-Tartu-Valga.
• Eriluba tuleb kehtiva korra alusel taotleda tee omanikult. See tähendab, et riigitee puhul on loa andjaks Transpordiamet, kohaliku tee puhul kohaliku omavalitsuse üksus ning eratee puhul vastav eratee omanik. Kui veotee hõlmab ka kohalikke teid või erateid, võib Transpordiamet loa välja anda juhul, kui vastava tee omanik on teda selleks volitanud. Vajalikud kooskõlastused hangib üldjuhul eriloa taotleja ise, kuid välisriigi taotleja puhul võib need hankida Transpordiamet.
• Eriveo eest tuleb maksta eritasu sellele tee omanikule, kes loa annab. Eritasu määr on liiklusseaduse § 34¹ lõige 4 kohaselt kuni 650 eurot ühe veo ja ühe tee omaniku kohta, sõltuvalt massi või mõõtmete ületamisest ja veokaugusest. Lisaks tuleb maksta menetlustasu, mis on kuni kümme eurot iga tee omaniku välja antud eriloa kohta.
• Eriluba võib olla nii lühiajaline kui ka pikaajaline. Lühiajaline eriluba on seotud konkreetsema veoperioodiga, samas kui pikaajaline luba antakse kindlaks ajavahemikuks, kuni üheks aastaks. Pikaajalise loa kehtivusajal võib teha vedusid korduvalt loal märgitud tingimustel. Seega ei ole eriluba tingimata ühe sõidu põhine, vaid võib kehtida ajaperioodi jooksul mitme veo tegemiseks. 
• Eriloaga võib sõita riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel, tingimusel et vajalikud kooskõlastused on olemas ja tee omanik on vajaduse korral andnud volituse Transpordiametile.
• Eelnõuga plaanitakse liiklusseadusesse lisada Euroopa moodulikontseptsioonile vastava autorongi tähendus. EMSi autorong on autorong, kus vedukiga on ühendatud mitu haagist ja selle pikkus ja mass ületab tehnonõuetega kehtestatud suurimat lubatud pikkust ja massi, kuid veduk ja haagised ise vastavad tehnonõuetega kehtestatud suurustele (eelnõu § 1 punkt 1). EMSi autorongi puhul kasutatakse tavaliselt järgmisi kombinatsioone:

1. madalveok + eelik koos sadulhaakeseadmega + poolhaagis;
2. sadulveok + sadulhaakeseadmega varustatud poolhaagis (mis võib-olla ka pikisuunas hüdrauliliselt pikendatava raamiga) (B-link) + lisapoolhaagis;
3. sadulveok + poolhaagis + täis- või kesktelghaagis.

• Eelnõust tulenevalt võib edaspidi eriveo eest võetava eritasu määra diferentseerida autorongil kasutatavate lisaohutussüsteemide järgi (eelnõu § 1 punkt 2). See tähendab, et autorongile, mis on varustatud hädapidurdussüsteemiga AEBS, võib kohaldada väiksemat eritasu määra kui autorongile, millele sellist lisaohutussüsteemi paigaldatud ei ole. Eriluba taotlev ettevõtja peab eriloa eest eritasu maksma Transpordiametile riigiteedel sõitmise eest. Linnatänavatel sõitmise eest makstakse eritasu linnavalitsusele, vallateedel sõitmiseks vallavalitsusele ning erateedel sõitmiseks eratee omanikule. Kui linnavalitsus, vallavalitsus või eratee omanik on volitanud Transpordiametit eriluba andma, makstakse eritasu ka nendel teedel sõitmise eest Transpordiametile.
• Kui hetkel kehtiva õiguse alusel on vedajal tema kehtetuks tunnistatud eriloa asemele võimalik taotleda kohe uut eriluba ja loa andjal puuduvad õiguslikud alused loa andmise keeldumisest, siis plaanitavate muudatuste kohaselt, kui vedaja eriluba on kehtetuks tunnistatud, ei anta vedajale uut luba kuni ühe aasta jooksul pärast kehtetuks tunnistamise otsust (eelnõu § 1 punkt 4). Eriloa andjaks on tee omanik või tee omaniku poolt volitatud asutus.
• Eriluba on kehtiva õiguse kohaselt võimalik eriloa andjal kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutasid eriloa andmist, või eriloa omaja ei ole täitnud eriveo tingimusi. Plaanitavate muudatustega lisatakse loa andjale võimalus eriluba kehtetuks tunnistada ka juhul, kui ilmneb, et loa taotleja ei ole eriloa eest tasunud (eelnõu § 1 punkt 5).

Määruse nr 114 olulisemad plaanitavad muudatused

• Eelnõuga seoses muudetakse majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“. 
• Eelnõu rakendamiseks on kavas lisada määrusesse uus mõiste „summaarne teljebaas“, mis määratleb autorongi esimese ja viimase telje vahekauguse ning on aluseks 60-tonnise autorongi lubatavuse hindamisel (seletuskirja lisa § 1 punkt 2).
• Eelnõu rakendamiseks on kavas täiendada määrust, lisades uue 60-tonnise (4+4 teljega) autorongi võimaluse jagatava veose eriveol, tingimusel et autorongi summaarne teljebaas on vähemalt 18 meetrit (seletuskirja lisa § 1 punkt 6).
• Eelnõu rakendamiseks on kavas edaspidiseks kehtestada Euroopa moodulikontseptsioonile vastavale autorongile eraldi regulatsioon, mis sätestab täiendavad tehnilised nõuded, sh autorongi veduki vähemalt EURO VI heitgaasiklassi kuuluvuse, autorongi veduki minimaalse erivõimsuse vähemalt 6 kW/t, rehvimustri minimaalse sügavuse nõude veotelgedele 5 millimeetrit ja muudele velgedele 3 millimeetrit ning kohustuse kasutada Transpordiameti avaldatud lubatud teedevõrku (seletuskirja lisa § 1 punkt 7).
• Eelnõu rakendamiseks on kavas täiendada määrust uute eritasu tabelitega (tabelid 7 ja 8), mis sätestavad EMSi autorongide tasud nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa puhul (seletuskirja lisa § 1 punkt 11).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. aprillil 2026. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 4. märtsiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan riigikogu majanduskomisjonile.