Mida arvad sellest, et digitaalne tööplatvorm ei või enam üksnes automaatse süsteemi otsuse alusel lõpetada töötegija lepingut või kontot?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi ja tagada, et platvormitöö tegijad teevad tööd õige lepingu alusel. Selleks võetakse üle platvormitöö direktiiv 2024/2831, mis sätestab platvormide, platvormitöö tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. 

Keda mõjutab?

• Digitaalseid tööplatvorme;
• vahendajaid, kes osalevad platvormi ja platvormitöö tegija vahelises suhtes.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt kohaldub seadus edaspidi kõigile platvormidele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse Eestis, olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest (eelnõu § 2).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt on platvorm juriidiline või füüsiline isik, kes osutab teenust, milles peavad üheaegselt esinema viis tunnust: 

1. teenuse osutamine vähemalt osaliselt elektrooniliste vahendite abil;
2. teenuse osutamine teenusesaaja taotlusel;
3. tasu eest tehtava töö korraldamine;
4. automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine töö korraldamisel;
5. teenuse peamiseks eesmärgiks ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba müük (eelnõu § 3 lõige 1).

• Eelnõu kohaselt hakatakse platvormitöö mõiste all käsitlema tööd, mida korraldatakse platvormi kaudu ning mida isik teeb platvormi või vahendajaga sõlmitud lepingulise suhte alusel (eelnõu § 3 lõige 2).
• Vahendaja on juriidiline või füüsiline isik, kes teeb platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii platvormi kui platvormitöö tegijaga lepingu või osaledes platvormi ja töötegija vahelises alltöövõtuahelas (eelnõu § 3 lõige 5). Vahendajaks saab olla ainult see isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või platvormidele endale kättesaadavaks, mitte teenusepakkuja, kes osutab kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist.
• Eelnõu kohaselt tuleks platvormil ja vahendajal edaspidi omavahel kokku leppida, kumb neist täidab seaduses platvormile pandud kohustusi olukorras, kus platvormitööd tehakse vahendaja kaudu (eelnõu § 4 lõige 1). Seeläbi määratakse vastutuse jaotumine juba lepingu sõlmimisel või koostöö korraldamisel.
• Eelnõust tulenevalt võtab kohus, töövaidluskomisjon või järelevalveasutus töösuhte hindamisel arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist (eelnõu § 5). See tähendab, et lepingu formaalne nimetus või määratlus ei ole töösuhte hindamisel määrav. Oluline on see, kuidas tööd tegelikult korraldatakse ja kas platvorm tegelikult juhib ja kontrollib töö tegemist, sealhulgas algoritmiliste süsteemide kaudu. 
• Eelnõu selgitab, et platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud töölepingulise suhte eeldust ehk, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist töölepinguga (eelnõu § 6 lõige 1). 
• Plaanitavate muudatuste kohaselt ei kohaldataks töölepingulise suhte eeldust, kui platvorm suudab tõendada, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses ehk õigusliku eelduse ümberlükkamise tõendamiskoormus lasub platvormil (eelnõu § 6 lõige 2).
• Eelnõu kohaselt on edaspidi keelatud platvormil automaatsete süsteemide abil:

1. töödelda isikuandmeid, mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit;
2. töödelda platvormitöö tegijate eravestluseid, hõlmates nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega;
3. koguda isikuandmeid (asukoha tuvastamise andmeid, seadme kasutusandmeid ja muid andmeid, mida platvorm võiks muidu koguda pideva taustaseire teel) ajal, mil töötegija ei tee ega paku platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud;
4. töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust kasutada mõnda Euroopa liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust eesmärgiga liituda näiteks ametiühinguga või planeerida streiki;
5. töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu, rändestaatust, terviseseisundit, seksuaalset sättumust ja muid tundlikke andmeid;
6. töödelda töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega, näiteks keeld kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormi andmebaasis oleva suure hulga teiste isikute nägudega (eelnõu § 7 lõige 1).

• Platvormid on edaspidi muudatustest tulenevalt kohustatud tegema automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel andmekaitsealase mõjuhinnangu (eelnõu § 8 lõige 1). Mõjuhinnangu tegemise vajalikkus on tingitud asjaolust, et automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemid toovad kaasa isikuandmete töötlemise ulatuses, mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.
• Eelnõu kohaselt peab platvorm esitama edaspidi platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele teavet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja selgel viisil (eelnõu § 9 lõige 1).
• Automaatsete seiresüsteemide kasutamisel on platvorm kohustatud platvormitöö tegijatele esitama järgmise teabe:

1. asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;
2. milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud;
3. seire eesmärk ja kuidas süsteem seiret teeb;
4. süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mistahes edastamine või üleandmine, andes töötegijale mõista, kas seireandmeid kasutavad üksnes platvormi enda töötajad ja süsteemid või edastatakse need ka kolmandatele isikutele või kontserni teistele üksustele (eelnõu § 9 lõige 2).

• Automaatsete otsustussüsteemide kasutamisel on platvorm kohustatud platvormitöö tegijatele esitama järgmise teabe:

1. asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;
2. süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad, selgitades platvormitöö tegijale, kas ja millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist ja tasu suurust;
3. andmekategooriad ja peamised parameetrid, mida automaatne otsustusüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste tegemisel, selgitades platvormitöö tegijale, millised tegurid on otsuste tegemisel määravad;
4. põhjendused automaatsete otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid (eelnõu § 9 lõige 3).

• Eelnõu kohaselt tuleb platvormil tagada järjepidev inimese tehtav järelevalve automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal, korraldades automaatsete süsteemide otsuste mõju hindamise vähemalt kord iga kahe aasta jooksul (eelnõu § 10 lõiked 1 ja 2).
• Muudatustest tulenevalt on edaspidi keelatud teha otsus platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga tagajärgede kohta üksnes automaatse süsteemi otsuse baasil (eelnõu § 10 lõige 6). Kõik sellised otsused peavad alati olema tehtud inimese poolt isegi, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud.
• Kui platvorm langetab platvormitöö tegija jaoks eriti suure mõjuga otsuse, on ta eelnõu alusel kohustatud platvormitöö tegijale esitama hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse otsuse kohta. Sellised eriti suure mõjuga otsused on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning muud samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused (eelnõu § 11 lõige 2).
• Kui tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, siis eelnõu näeb ette ümberpööratud tõendamiskoormus. See tähendab, et kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tema töölt vabastamine, lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega, peab platvorm tõendama, et oli muu objektiivne põhjus töösuhte lõpetamiseks (eelnõu § 16 lõige 4).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2. detsembril 2026. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 26. märtsiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.