Mida arvad plaanitavatest ravikindlustuse seaduse muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Kavandatud muudatuste eesmärk on suurendada inimestel ravikindlustuse kättesaadavust ja Tervisekassa ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust.

Keda mõjutab?

• Tööandjaid

Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?

1. Ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale:

• Kehtiv korraldus annab inimesele õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitisi samaaegselt töötuskindlustushüvitistega. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole riigi eelarvevahendite ega ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine. 2024. aastal maksti ca 900 inimesele topelt hüvitist, mille kogukulu oli üle 2 miljoni euro (VTK lk 1).
• Probleemi lahendamiseks soovitakse VTK kohaselt muuta ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). Muudatusega tekib Tervisekassal õigus lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, kellel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi kestel tekib kindlustuskaitse Eesti Töötukassa kaudu töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajana (VTK lk 4).

2. Osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast:

• Kehtivas süsteemis ei ole võimalik kõikidel pikal haiguslehel olevatel inimestel töövõimetuse ennetuse süsteemist tuge saada ehk osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja tööandja seda võimaldaks. RaKS-i kohaselt võib inimene ajutiselt teha kergemat tööd ja samal ajal saada hüvitist alates 61. haiguspäevast. Halvemas olukorras on aga täna need inimesed, kes suudaksid juba varem – alates 31. päevast teha kergemat või osalise koormusega tööd (VTK lk 2).
• VTK kohaselt selleks, et võimaldada haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamist alates 31. päevast, on vaja muuta RaKSi ja töötervishoiu- ja tööohutuse seadust (TTOS). RaKS-i alusel peab tekkima õigus ajutiselt asuda tegema terviseseisundile vastavat tööd ja saada samal ajal hüvitist mitte varem kui töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse 31. päevast. Samuti tuleb muuta TTOS selliselt, et töötajal ja tööandjal on edaspidi õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva (VTK lk 4).

3. Kergemast tööst keeldumise juhtudel kasutatab Tervisekassahaigushüvitise määramiseks Maksu- ja Tolliameti andmeid:

• Rasedate kergemast tööst keeldumise korral kasutatakse  Tervisekassa poolt haigushüvitise arvutamiseks tööandja esitatud palgaandmeid, mida on keeruline kontrollida ja mis loob pettuseriski. Hüvitiste arvutamiseks peavad alusandmed olema usaldusväärsed ja kontrollitavad (VTK 2-3).
• VTK kohaselt soovitakse RaKS-i muuta nii, et selle tulemusel hakkab Tervisekassa kergemale tööle üleviimise keeldumise juhtumite korral haigushüvitise arvutamisel lähtuma eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmetest, mis on MTA poolt kontrollitud ja seega usaldusväärsed andmed (VTK lk 4).

4. Vabatahtliku kindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste muutmine ravikindlustuse kättesaadavust toetavamaks:

• Praegu kehtivad vabatahtliku kindlustuse lepingu sõlmimise tingimused on liiga ranged ja bürokraatlikud. Lepingut saab sõlmida ainult piiratud isikute grupp ning makseid peab tasuma korraga kvartali või aasta kaupa. Seega hetkel Tervisekassa pakub inimestele kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu ehk vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise võimalust, kui inimene ise või tema kindlustaja tasub ravikindlustusmakseid ja vastab lisaks kindlatele tingimustele ehk lepingu saavad sõlmida hetkel inimesed, kes on:  a) lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud; b) kelle eest on eelneval aastal makstud sotsiaalmaksu vähemalt kaheteistkümnekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt; c) laevapereliige; d) välisriigi pensionär. (VTK lk 3).
• VTK kohaselt soovitakse tõhustada vabatahtliku kindlustuse lepingu sõlmimist nii, et lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga võrdsustamiseks piisab edaspidi asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav inimene. Lisaks nähakse VTK-s ette, et muudatuste tulemusel tekiks võimalus maksete tasumiseks kuu kaupa.

Millal jõustuvad muudatused?

• VTK kohaselt on eelnõu kavas ette valmistada ja kooskõlastamisele saata 2025. aasta I poolaastal
• Muudatuste nr 1 ja 2 eeldatav jõustumise aeg on VTK kohaselt 1. aprill 2026.
• Muudatuste nr 3 ja 4 eeldatav jõustumise aeg VTK kohaselt on 1. jaanuar 2026. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 12. maiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.