Mida arvad käibemaksuseaduse muudatustest, mis peaksid piiriülest müüki lihtsustama?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle nõukogu direktiivi (EL) 2025/516  ning vähendada piiriüleselt tegutsevate käibemaksukohustuslaste halduskoormust teistes riikides tekkiva käibemaksukohustuse täitmisel. 

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes müüvad kaupu või teenuseid teiste EL-i riikide tarbijatele
• Ettevõtjaid, kes viivad oma kaupu ajutiselt teise liikmesriiki (nt ladustamiseks või müügiks)
• Kõiki käibemaksukohustuslasi, kes kasutavad kassapõhist käibemaksuarvestust
• Ettevõtjaid, kes jagavad reklaami eesmärgil kingitusi

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2027:

• Eelnõuga sätestatakse, et pöördmaksukohustust ei teki sellise kauba soetamisel, mis on maksustatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (eelnõu § 1 p 1). Nimetatud juhul on käibe tekkimise koht välisriigis, kus on erikorda rakendava ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku asukoht või püsiv tegevuskoht ja kus kaup on erikorra alusel maksustatud. Seega näiteks teise liikmesriigi isikult nimetatud erikorra alusel maksustatud kasutatud kauba soetamisel Eestis sellelt kaubalt pöördmaksustamise kohustust ei teki. Selline kaup on maksustatud eelnimetatud erikorra alusel teises liikmesriigis. 
• Eelnõuga kavandatakse tõsta reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäära 10 eurolt 21 eurole (eelnõu § 1 p 4).
• Eelnõuga lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt edaspidi maksuhaldur keeldub andmast ettevõtlusega tegelevale teise liikmesriigi isikule maksuvabastuse rakendamise õigust (tegemist on väikeettevõtete erikorraga, mis lubab teises liikmesriigis tegutseval ettevõtjal jääda seal käibemaksukohuslasena registreerimata, kui tema käive selles riigis ei ületa kehtestatud piirmäära) või lõpetab tema õiguse rakendada maksuvabastust Eestis, kui (eelnõu § 1 p 22):
  • isiku kalendriaasta käibe piirmäär ületab Eestis 40 000 eurot või ületas eelmisel kalendriaastal; 
  • väikeettevõtete erikorra alusel Eestis maksuvabastust rakendada sooviv või maksuvabastust rakendav teise liikmesriigi isik registreeritakse tema esitanud avalduse alusel vastavalt käibemaksuseadusele Eestis maksukohustuslasena ehk enne, kui on tekkinud kohustus maksukohustuslasena registreerimiseks.
• Eelnõuga lisatakse piiriülese käibe korral maksukohustust lihtsustavasse teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS, One Stop Shop) seni veel erikorraga katmata käive, mille korral tekib maksukohustus teises liikmesriigis. OSS-erikord võimaldab ettevõtjal deklareerida ja tasuda teistes ELi liikmesriikides tekkiv käibemaks ühe riigi (Eesti) maksuhaldurite kaudu, ilma et peaks end igas müügiriigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima. Näiteks kui Eesti e-pood müüb kaupu Soome, Läti ja Leedu tarbijatele, saab ta kõik kolm käibemaksukohustust täita ühe OSS-deklaratsiooniga Eestis. (eelnõu § 1 p 41, 35, 36, 40, 42) . 
  • Alates 2027. aasta 1. jaanuarist laiendatakse nimetatud erikorda võrgu kaudu edastatavale maagaasile või elektri-, soojus- või jahutusenergiale. Erikorra rakendamine lihtsustab näiteks elektriautodele laadimispunktide kaudu elektrit müüva ettevõtja maksukohustuse täitmist, kui sellise elektri müük toimub mitmes liikmesriigis. Täpsemalt, kui Eesti ettevõtja opereerib laadimispunkte nii Eestis, Leedus kui ka Lätis ja müüb nendes kõigis elektrit otse tarbijatele, tekib käibemaksukohustus igas liikmesriigis eraldi. Ilma OSS-erikorraga peaks ettevõtja registreerima end käibemaksukohustuslasena nii Leedus kui Lätis ning esitama seal eraldi deklaratsioonid. OSS-erikorrga piisab ühest registreerimisest ja ühest deklaratsioonist Eestis.
  • Muudele, seni erikorraga katmata olukordadele teises liikmesriigis kauba võõrandamisel maksukohustuse tekkimisel laiendatakse erikorda 2028. aasta 1. juulist. Erikorra rakendusalasse lisatakse näiteks järgmiste kaupade käive: kaup, mis võõrandatakse rongis või vee- või õhusõiduki pardal isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ja sellise käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis või paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine teise liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena liikmesriigis, kus käive tekib.
• Eelnõu kohaselt tunnistatakse nõudmiseni varu regulatsioon kehtetuks 2028. aasta 1. juulist. Rakendussätte alusel kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini teise liikmesriiki nõudmiseni varuna üle viidud kaupadele kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni (eelnõu § 1 p 64, 65). Rakendussätte mõte on tagada üleminek, kuna nõudmiseni varu regulatsioon on seotud 12-kuulise perioodiga (kaup tuleb teises liikmesriigis võõrandada 12 kuu jooksul üleviimisest), siis kaupu, mis viidi teise liikmesriiki enne 2028. aasta 1. juulit, käsitletakse edaspidi ikka vanades nõudmiseni varu reeglite järgi. Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab kauba soetajaga sõlmitud kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki. Kauba omanik deklareerib nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba ühendusesisese käibena siis, kui toimub selle kauba teises liikmesriigis võõrandamine.

Muudatused, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil

• Kehtiva korra kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha teenuse, milleks on internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise või teenuse osutamise võimaldamine, käibe tekkimise koht sellise teenuse saaja asukoht vastavalt elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha määramise põhimõtetele. Alates 2028. aasta 1. juulist on sellise käibe tekkimise koht kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba või osutatava teenuse käibe tekkimise koht. Ehk et käibe tekkimise koht määratakse vastavalt põhitehingu käibe tekkimise kohale (eelnõu § 1 p 9, 11). Näiteks kui Eesti füüsiline isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena osutab majutusteenuse vahendust pakkuva internetipõhise kauplemiskoha kaudu (nt Airbnb) majutust Hispaanias, siis kauplemiskoha osutatav teenus sellele isikule kuulub maksustamisele Hispaanias. Sama kehtib ka juhul, kui kauplemiskoha osutatava teenuse eest tasub majutusteenuse saaja (guest fee). Kehtiva korra kohaselt, eeldusel, et tegemist on elektrooniliselt osutatava teenusega, on sellisel juhul käibe tekkimise koht Eesti.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse punkt, mille kohaselt maksustatakse 0%-se määraga kauba ühendusesisene soetus juhul, kui see kaup on teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt deklareeritud oma kaupade üleviimise erikorra alusel (eelnõu § 1 p 16). Näiteks, kui Läti maksukohustuslane rakendab oma kaupade üleviimise erikorda kaupade lähetamisel Eestisse, siis Läti maksukohustuslase kaupade ühendusesisene soetus on maksustatud 0%-se määraga ning tal ei teki sellelt kaubalt Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust ega ka käibemaksu arvestamise ega tasumise kohustust. Sellise kauba müük Eestis maksukohustuslasele maksustatakse Eesti maksukohustuslase poolt pöördmaksustamist rakendades ning müük maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule tuleb Läti maksukohustuslasel deklareerida ja tasuda Lätis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) rakendades.
• Kehtivas seaduses on sätestatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus. Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ühendusesisesel kaupade soetamisel. Muudatusega välistatakse piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustusest isikud, kes soetavad ühendusesiseselt kaupa, mis on Eestisse toimetatud isiku asukohariigis oma kaupade üleviimise erikorda rakendades. Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamisel ei teki isikul teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse registreerimise kohustust. Selline ühendusesisene soetus on maksustatud 0%-se maksumääraga (eelnõu § 1 p 27). Näiteks Eesti ettevõtja viib oma kauba Poola lattu, et sealt müüa Poola tarbijatele. Sellisel juhul tekib tal Poolas ühendusesisene soetus ning ta peab end seal käibemaksukohustuslasena registreerima. Edasised müügid Poola tarbijatele maksustatakse Poolas.
• Kehtiva seaduse kohaselt on erikorra rakendajal kohustus pidada ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS) hõlmatud tehingute üle üksikasjalikku arvestust. Tulenevalt erikorra rakendusala laiendamisest on võrreldes kehtiva korraga laiendatud ka säilitatavate andmete loetelu. Säilitatavate andmete loetellu on lisatud näiteks 0%-se maksumääraga maksustatavad tehingud arvestades, et liikmesriikidel on õigus ühe vähendatud määrana rakendada teatud kaupadele ja teenustele 0%-st maksumäära, lisaks on erikorda hõlmatud ka diplomaatiliste ja konsulaarkokkulepete alusel 0% määraga maksustatavad tehingud (eelnõu § 1 p 49, 50, 53).
• Kehtiva korra kohaselt on ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendajal kohustus pidada erikorraga hõlmatud tehingute üle üksikasjalikku arvestust. Võrreldes kehtiva korraga on andmeloetellu lisatud 0%-määraga maksustatava kauba korral viite lisamine 0% määra aluseks olevale käibemaksudirektiivi või siseriikliku seaduse sättele. Lisaks juhul, kui internetipõhine kauplemiskoht loetakse kauba võõrandajaks tuleb internetipõhisel kauplemiskohal säilitada andmeid kauba tegeliku võõrandaja kohta (nimi, e-posti aadress, veebisait ning maksukohustuslasena registreerimise number ja pangakonto number, kui need on olemas) (eelnõu § 1 p 57). Näide, kui müügiplatvorm (nt Amazon) on ELi käibemaksureeglite järgi loetud kauba müüjaks (sest ta vahendab väljastpoolt ELi pärit kauba müüki ELi tarbijale), peab platvorm säilitama täpset arvestust tegeliku tarnija, näiteks Hiina ettevõtja, andmete kohta ning esitama need maksuhalduri nõudmisel.
• Eelnõu kohaselt lisatakse käibemaksuseadusesse uus erikord ehk oma kaupade üleviimise erikord. Erikorda kohaldatakse maksukohustuslase poolt oma kauba teise liikmesriiki üleviimisel tema seal toimuva ettevõtluse tarbeks (eelnõu § 1 p 59). 
  • Erikorda saab kasutada:
    • maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis; 
    • maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki; 
    • maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht ning kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki.
  • Juhul, kui ühendusevälise riigi isik on valinud erikorra rakendamiseks Eesti, siis ta ei saa muuta seda valikut alates registreerimisest sellele järgneva kahe kalendriaasta jooksul. 
  • Isik, kes rakendab erikorda peab erikorra raames teise liikmesriiki toimetatud kauba teises liikmesriigis võõrandamisel olema registreeritud maksukohustuslasena üksnes Eestis.
  • Erikorra kasutamiseks tuleb esitada avaldus maksuhalduri veebilehe kaudu.
  • Erikorda rakendatakse üldjuhul selleks avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupa on teise liikmeriiki toimetatud enne erikorra rakendamiseks avalduse esitamist, on maksukohustuslasel võimalik hakata erikorda rakendama alates kauba esimesest üleviimisest, kui avaldus erikorra rakendamiseks esitatakse hiljemalt kaupade teise liikmesriiki toimetamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
  • Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu kohta oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni, olenemata sellest, kas erikorraga hõlmatud kaupa on teise liikmesriiki toimetatud. Oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril ja osaliselt 2028. aasta 1. juulil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 12. maiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.