Mida arvad Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kasutuselevõtust?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eesmärk on muuta piiriülesed sotsiaalkindlustusmenetlused kiiremaks, digitaalsemaks ja paremini kontrollitavaks.

Keda mõjutab?

• Tööandjaid, kes lähetavad töötajaid teise liikmesriiki või kelle töötajad töötavad mitmes liikmesriigis;
• piiriüleselt tegutsevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Ettepanekuga luuakse Euroopa sotsiaalkindlustuspass, mis on ühtne digilahendus sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks ja teises liikmesriigis kontrollimiseks (ettepaneku artikkel 3 lõige 2 punkt a ja artikkel 4). Sotsiaalkindlustuspassi kaudu saavad töötaja ja tööandja esitada taotluse veebis ning pädev asutus väljastab dokumendi neile mõlemale. Seejärel saab dokumendi ehtsust ja kehtivust elektrooniliselt kontrollida selleks määratud kontrollija, näiteks teise riigi tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusasutus või tervishoiuteenuse osutaja. Sotsiaalkindlustusdokumendina käsitatakse kõiki andmeid, mis tõendavad isiku sotsiaalkindlustuse olukorda, sõltumata nende vormist.
• Sotsiaalkindlustusdokumente väljastavad asutused (näiteks A1 tõendi puhul Sotsiaalkindlustusamet) annavad dokumendid edaspidi vaikimisi välja digitaalselt , nii et neid saab hoida Euroopa digiidentiteedikukrus ehk nutiseadmes olevas digitaalses rahakotis (artikkel 7 lõige 1). Kukrud pakuvad ühtlustatud, õiguslikult usaldusväärset, väga turvalist ja privaatsusnõudeid järgivat mehhanismi digiidentiteedi andmete ja dokumentide turvaliseks säilitamiseks ja jagamiseks.
• Töötaja või tööandja soovil väljastab liikmesriigi pädev asutus sotsiaalkindlustusdokumendid ka füüsilises vormis paberil, kuid nendel peab olema ruutkood või muu elektrooniline element, mis suurendab selle turvalisust ja võimaldab dokumendi ehtsust kontrollida (artikkel 7 lõige 2).
• Ettepanekus on kirjas, et kui dokumendi väljastanud liikmesriigi pädev asutus tunnistab sotsiaalkindlustusdokumendi kehtetuks, peab väljastaja sellest viivitamata teavitama töötajat ja vajaduse korral tööandjat, seda üldjuhul elektrooniliselt. Teavitamine toimub elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui töötaja või tööandja on eelistanud muud teavitamise viisi (artikkel 7 lõige 5).
• Kontrollija ei tohi dokumendi kontrollimisel saadud isikuandmeid pärast kontrolli lõppu säilitada, välja arvatud juhul, kui see on õigusaktiga lubatud (artikkel 7 lõige 9).
• Ettepanekuga kehtestatakse sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamiseks siduvad tähtajad, mida arvestatakse täieliku taotluse esitamisest. Täpsed tähtajad kehtestab Euroopa komisjon rakendusaktiga hiljemalt 18 kuud pärast määruse jõustumist (artikkel 8 lõiked 1-2). Kehtiva õiguse kohaselt ei ole A1 tõendi väljastamiseks ELi tasandil ühtset tähtaega.
• Tähtaegade määramisel arvestab komisjon dokumendi liiki, seda, milliseid kontrolle ja asutustevahelist teabevahetust on enne väljastamist vaja teha, ning vajadust, et isik saaks oma õigusi õigel ajal kasutada. Põhjenduse kohaselt on dokumentide hilinemine seni takistanud ka ettevõtjate piiriülest tegevust  (artikkel 8 lõige 5).
• A1 tõendi väljastamise tähtaja määrab Euroopa komisjon rakendusaktiga hiljemalt 12 kuud pärast määruse jõustumist (artikkel 8 lõige 3).
• Eelnõu kohaselt ei tohi edaspidi Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamise maksimaalne tähtaeg olla pikem kui 24 tundi (artikkel 8 lõige 4).
• Taotluse saamisel peab väljastaja teavitama asjaomaseid isikuid ehk töötajaid või asjakohasel juhul tööandjaid eeldatavast menetlusajast ja kohalduvast tähtajast (artikkel 8 lõige 6).
• Euroopa komisjon kehtestab A1 tõendi taotlemiseks ühtsed teabenõuded, mis kehtivad kõigis liikmesriikides. Taotlejalt ei tohi küsida rohkem teavet, kui on vaja selleks, et otsustada, millise riigi sotsiaalkindlustuse õigust töötaja suhtes kohaldatakse (artikkel 10 lõige 1).
• A1 tõendi taotlemise riiklikud portaalid ühendatakse töötajate lähetamise deklareerimise ja autoveosektori sõidukijuhtide lähetamise süsteemidega, et tööandja ei peaks samu andmeid esitama mitu korda (artikkel 10 lõige 2).
• Sotsiaalkindlustusasutuste vahelisele elektroonilisele teabevahetusele kehtestatakse maksimaalsed tähtajad, mis on sätestatud eelnõu I lisas (artikkel 11 lõige 2).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad ettepaneku kohaselt 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpne jõustumise aeg teada. A1 tõendit puudutavaid sätteid hakatakse kohaldama 12 kuud pärast määruse jõustumist. Euroopa ravikindlustuskaarti ja muid sotsiaalkindlustusdokumente puudutavaid sätteid hakatakse kohaldama kolm aastat pärast määruse jõustumist. Juba kasutusel olevad ravikindlustuskaardid tuleb asendada hiljemalt viie aasta jooksul pärast jõustumist.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Eelkõige ootame vastuseid alltoodud küsimustele, kuid oodatud on ka muud tähelepanekud: 

1. Kuidas hindad kavandatud meetmete mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja piiriülesele tegevusele?
2. Kas ettepanek aitab sinu hinnangul pigem vähendada ettevõtjate halduskoormust või toob see endaga kaasa täiendavaid rakendus- ja kohanemiskulusid?
3. Kas A1 tõendi menetlemise ning töötajate lähetamisega seotud kavandatud muudatused vastavad ettevõtjate vajadustele?
4. Kas näed ettepanekus sätteid, mis vajaksid Eesti ettevõtluskeskkonna seisukohast täiendavat täpsustamist või muutmist?

Tagasisidet ootan hiljemalt 1. oktoobriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.