Mida arvad Euroopa Komisjoni ettepanekust vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90 protsenti?
Mis on eesmärk?
Euroopa Komisjoni eesmärk on kehtestada 2040. aastaks kogu liitu hõlmav kliimaalane vahe-eesmärk, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon leiab, et 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmine tagab investoritele investeeringute tegemiseks vajaliku ettenähtavuse.
Keda mõjutab?
Komisjoni ettepanek puudutab kõiki ettevõtjaid. Suurem mõju on nende ettevõtjate jaoks, kelle tegevusega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heide (nt energeetika, põllumajandus, tööstus, transport) või kes pakuvad tehnoloogiaid heite vähendamiseks.
Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Komisjoni määruse ettepaneku kohaselt peab EL aastaks 2040 vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga (artikkel 1 punkt 2).
- Tegemist on ELi ülese eesmärgiga, mis ei ole liikmesriikidele otsekohalduv.
- Eesmärgi jaotumine eri sektorite vahel lepitakse ELis kokku eraldi valdkondlikes õigusaktides (artikkel 1 punkt 2). Vastavad läbirääkimised algavad alates 2026. aastast.
- Komisjon on ettepanekus toonud välja, et valdkondlike õigusaktide uuendamisel arvestatakse ka järgmisi asjaolusid:
- võimalus katta alates 2036. aastast 3% ELi 1990. aasta netoheitmest rahvusvaheliste süsinikukrediitidega;
- süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise roll liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis eesmärgiga kompenseerida jääkheide, mis pärineb sektoritest, kus kasvuhoonegaaside heidet on raske vähendada;
- paindlikkused erinevate sektorite vahel, mis võimaldavad eesmärke saavutada kulutõhusalt;
- liikmesriikide 2030. aasta järgsed eesmärgid ja nende saavutamiseks tehtavad jõupingutused peaksid kajastama kulutõhusust;
- parim kättesaadav ja uusim teaduslik tõendusmaterjal;
- sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju;
- tegevusetuse maksumus ja meetme võtmisest saadav kasu keskpikas ja pikas
- perspektiivis;
- lihtsustamine, tehnoloogianeutraalsus, kulutasuvus, majanduslik tõhusus ja
- majandusjulgeolek;
- vajadus suurendada majanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud tööstussektorite üleilmset konkurentsivõimet;
- parimad kättesaadavad, kulutasuvad, ohutud ja skaleeritavad tehnoloogialahendused;
- energia taskukohasus, varustuskindlus, energiatõhusus ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte;
- investeerimisvajadused ja -võimalused, sealhulgas juurdepääs avaliku ja erasektori rahastamisele.
Mis saab edasi?
Järgmise sammuna koostab Eesti Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta oma seisukohad, millest lähtutakse Euroopa Liiduga läbirääkimistel.
Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks teha 2040. aasta kliimaeesmärgis. Vastust ootan hiljemalt 30. juuliks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile, kes paneb kokku Eesti seisukohad.