Mida arvad elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muutmisest?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muudatusega võtta üle direktiivi 2019/944 artikli 20 ja lisa II kohased kauglugemisseadmete nõuded.

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad kõiki elektritarbijaid ja võrguettevõtjaid, kes mõõteseadmete nõuete täitmise ja asendamise eest vastutavad.

Mida plaanitakse teha?

• Eelnõu näeb ette määruse täiendamise elektri kauglugemisseadmete nõuete osas. Edaspidi tuleb seadmesse rakendada meetmed, mis takistavad andmetega manipuleerimist ja võimaldavad sellise tegevuse tuvastamist. Küberturvalisuse tagamisel tuleb lähtuda küberturvalisuse seadusest ja selle rakendusaktidest ning arvestada parimate valdkondlike tehnoloogiatega. Lisaks peab seade vastama kehtivatele tarbija- ja andmekaitsenõuetele, sh isikuandmete kaitse seadusele ning EL-i õigusaktidele (vt eelnõu § 1 p 1).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et võrguettevõtja peab andma tarbijale teavet kauglugemisseadme funktsioonide kohta enne paigaldust või selle käigus, sealhulgas energiatarbimise ja -tootmise jälgimise võimaluste ning isikuandmete töötlemise osas (vt eelnõu § 1 p 1).
• Samuti võib võrguettevõtja edaspidi kehtestada kauglugemisseadmetele täiendavaid nõudeid sõltuvalt nende kasutuseesmärgist ja turuosaliste rühmast. See säte võimaldab rangemaid küberturvalisuse nõudeid kehtestada näiteks suurtarbijate, sh tootmisega seotud tarbimist mõõtvate kauglugemisseadmete kohta (vt eelnõu § 1 p 1).
• Eelnõu näeb ette, et võrguettevõtja peab tarbija taotlusel võimaldama tasuta ja turvalise juurdepääsu kontrollimata reaalajalähedastele mõõteandmetele standardse liidese kaudu. Nende andmete edasise kasutamise eest vastutab tarbija (vt eelnõu § 1 p 2).
• Kui olemasolev kauglugemisseade ei võimalda tarbijale andmeid kättesaadavaks teha, siis paigaldab võrguettevõtja tarbija taotlusel uue, vastava võimekusega seadme. Üldjuhul maksab seadme asendamise eest tarbija. Kui olemasolev seade ei võimalda 15-minutilise intervalliga mõõtmist, siis katab asenduskulu võrguettevõtja. Esimesel juhul on tarbijal juba 15-minutilise intervalliga mõõtev seade ning võrguettevõtjal ei lasu seadusest tulenevat kohustust seda välja vahetada. Seetõttu jääb seadme asendamine tarbija kuluks. Teisel juhul peab võrguettevõtja seadme välja vahetama, et tagada 15-minutilise intervalliga mõõtevõimekus, ning katab seejuures ka asendamise kulu. (vt eelnõu § 1 p 2).
• Kui mõõtmine ei toimu 15-minutilise intervalliga mõõtmist võimaldava kauglugemisseadmega, peab võrguettevõtja paigaldama sellise seadme tarbija taotlusel 30 päeva jooksul oma kulul. Selle muudatusega saab tarbija soovi korral varasemalt üle minna 15-minutilise mõõteperioodiga mõõtmisele, ilma et peaks ootama võrguettevõtja tavapärast seadmevahetuse ajakava. Tarbijad, kes soovivad sellist arvestit enne 2033. aastat, saavad selle vastava avalduse alusel (vt eelnõu § 1 p 2).
• Hetkel kehtiv määrus näeb ette, et 1. jaanuariks 2031. a. peavad võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ning liinivaldaja tagama, et kõik võrgulepinguga seotud mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrku antud ja sealt võetud elektrienergia kogust vähemalt 15-minutilise intervalliga. Eelnõuga lükkub selle kohustuse tähtaja kaks aastat edasi, 1. jaanuarile 2033. Selle muudatuse kohaselt tuleb mõõteseade välja vahetada uue nõuetele vastava seadme vastu seadme eluea lõppedes (vt eelnõu § 2 p 2).

Millal muudatused jõustuvad?

• Muudatused jõustuvad üldises korras, eeldatavalt 2025. aasta keskpaigas.
• Eelnõu kohaselt jõustuvad reaalajalähedaste mõõteandmete tarbijale kättesaadavaks tegemist puudutavad muudatused 1. jaanuaril 2026. a.

Tagasisidet elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muudatuste kohta ootan hiljemalt 10. juuliks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile