27.04.2026
Kas toetad plaanitavat muudatust võtta kuriteo eest vastutusele ka ettevõtte õigusjärglane?
Justiits- ja digiministeerium on koostanud karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille kohaselt soovitakse edaspidi kriminaalkorras vastutusele võtta ka kuriteo toime pannud ettevõtte õigusjärglase või ettevõtte, kellele on üle läinud kuriteo toime pannud ettevõtte majanduslik identiteet. Anna hiljemalt 21. maiks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on vähendada karistusõiguslikust vastutusest kõrvalehoidmist ja sellega seonduvaid kahjusid.
Keda mõjutab?
Kõiki ettevõtteid
Mis on olulisemad plaanitavad lahendused?
- Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt soovitakse õiguslikku regulatsiooni täiendada selliselt, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on pärast teo toimepanemist ühinenud teise juriidilise isikuga, jagunenud kaheks või enamaks juriidiliseks isikuks või kui isiku majanduslik identiteet on üle kantud teise juriidilisse isikusse (VTK p 2/lk 3/lk 9, ja p 4 probleem 1/lk9-11).
- Üks lahendusviis on kasutada majandusliku identiteedi põhimõtet. Majanduslik identiteet tähendab, et ettevõtte varad, personal ja muu oluline kapital on üle viidud teise ettevõttesse. Sellise lahenduse korral on vaja otsustada, missugustest kriteeriumitest tuleks majandusliku identiteedi (ülemineku) tuvastamisel lähtuda. VTK kohaselt võiksid kriteeriumite sisustamise lähtepunktiks olla ettevõtte ülemineku kriteeriumid, mis on teatud määral kohtupraktikas välja kujunenud (näiteks ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; ettevõtte omandaja varasem tegevus) (VTK p 4 lahendusalternatiiv 1/lk 10-11).
- Teiseks lahendusviiskiks on kasutada õigusjärgluse põhimõtet. Kriminaalõiguslik vastutus läheks üle õigusjärglasele. Säte peaks hõlmama nii ühinemist (üldõigusjärglus) kui ka jagunemist (eriõigusjärglus). (VTK p 4 lahendusalternatiiv 2/lk 11-12).
- Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, et mõlema lahenduse korral tuleks seadust täiendada ka kaitseklauslitega. See peab kaitsma õigusjärglasi esmalt selle eest, et mitmele õigusjärglasele ei määrataks kokku karistust, mis oleks ületanud süüdlasühingule määratava võimaliku karistuse. Samuti peab seadus kaitsma õigusjärglast selle eest, et karistus ületaks süüdlasühingult ülevõetavate varade väärtust.
- Üks lahendusviis on kasutada majandusliku identiteedi põhimõtet. Majanduslik identiteet tähendab, et ettevõtte varad, personal ja muu oluline kapital on üle viidud teise ettevõttesse. Sellise lahenduse korral on vaja otsustada, missugustest kriteeriumitest tuleks majandusliku identiteedi (ülemineku) tuvastamisel lähtuda. VTK kohaselt võiksid kriteeriumite sisustamise lähtepunktiks olla ettevõtte ülemineku kriteeriumid, mis on teatud määral kohtupraktikas välja kujunenud (näiteks ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; ettevõtte omandaja varasem tegevus) (VTK p 4 lahendusalternatiiv 1/lk 10-11).
- VTK kohaselt on soov täiendada karistusseadustiku selliselt, et ka juriidilisele isikule mõistetud kriminaalkaristust oleks võimalik rohkem individualiseerida. Eelkõige tähendab see käitumiskontrolli võimaldamist ka juriidilisele isikule, sh võimalust panna juriidilisele isikule spetsiifilisi kohustusi, näiteks liikide taasasustamine tekitatud kahju heastamisekskaristuse ajatamist ja mingil tegevusalal tegutsemise keelu kohaldamise võimaldamist (VTK p 2, 4 probleem 2/lk 3, 13).
Millal jõustuvad muudatused?
Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. Peale väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamist ja tagasiside analüüsimist on plaanitud ümarlaud.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. maiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.