05.03.2026

Kas toetad ettevõtete koondumiste kontrollimise käibekünnise tõstmist?

Justiits- ja digiministeerium on koostanud konkurentsiseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse tõsta koondumiste kontrollimise ühine käibekünnis viieteistkümne miljoni euroni seniselt kuuelt miljonilt eurolt. Anna hiljemalt 27. aprilliks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.

Mis on väljatöötamiskavatsuse eesmärk?
Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on ajakohastada konkurentsiseadust..

Keda mõjutab?

  • Ettevõtteid, kes koonduvad

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

  • Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse tõsta koondumiste kontrollimise ühine käibekünnis 15 000 000-ni euroni (VTK p 1.1, 1.3). Kehtiva korra kohaselt Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Samal ajal jääksid endisel kujul kehtima koondumise minimaalne käibekünnis 2 000 000 eurot 

  • Kehtiva korra kohaselt, kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul (kahe aasta reegel). VTK kohaselt kaalutakse „majandusharu“ mõiste täpsustamist või selle muu ühiselt mõistetava terminiga asendamist, kuna praktikas on „sama majandusharu“ tuvastamine osutunud keeruliseks (VTK p 1.2, 1.3). 

  • Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse tõsta kahekordselt  koondumise jõustamise koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustava koondumise trahvimäärasid (VTK p 2). Ettepaneku kohaselt soovitakse tõsta füüsilisele isikule määratava väärteotrahvi ülemmäära 600 trahviühikuni ehk 4800 euroni senise 300 trahviühiku ehk 2400 euro asemel. Lisaks soovitakse tõsta juriidilisele isikule määratava väärteotrahvi ülemmäära 800 000 euroni senise 400 000 euro asemel.

  • Kehtiva korra kohaselt toimuvad koondumiste kontrolli järelevalves ja keelatud kokkulepete või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise järelevalves erinevad menetlused, st teatud juhtudel toimub konkurentsijärelevalvemenetluses ning teisel juhul riiklik järelevalvemenetlus. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse seaduses sätestada, et Konkurentsiamet teostab järelevalvet kõikide konkurentsiseaduses sätestatud reeglite järgi täitmise üle (v.a. riigiabi, mis on Rahandusministeeriumi pädevuses) konkurentsijärelevalvemenetluse reeglite järgi. Trahvi kõikide väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses (VTK p 3). 

  • Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse ajakohastada konkurentsiseaduse rakendusakte (koondumise osaliste käibe arvutamise juhend ja koondumise teate esitamise juhend), mille jõustumisest on möödas üle 10 aasta (VTK p 4). Üks ettepanek on töötada Eesti riigisisese koondumiste kontrolli jaoks tüüpvormid, võttes aluseks Euroopa komisjoni vorme.Ettepaneku kohaselt luuakse kaks vormi - üks koondumise (täiemahulise) teate ja teine lühendatud kujul koondumise teate esitamise tarbeks. Täpsem sisuliste muudatuste vajadus selgub aga väljatöötamiskavatsuse tagasiside tulemusel. 

  • Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse tõsta riigilõivumäär koondumise menetlemise eest seniselt 1920 eurolt 4800 eurole (VTK p 5). 

  • Üheks ettepanekuks väljatöötamiskavatsuse kohaselt on viia konkurentsiseaduse § 5 ehk vähese tähtsusega kokkulepete regulatsioon kooskõlla komisjoni de minimis teatisega, mille tulemusena laieneb kokkulepete hulk, mis on käsitletavad vähese tähtsusega kokkuleppe, tegevuse või otsusena (VTK p 6). Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui: 

    • 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel; 

    • 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku; 

    • 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel. 

Kehtiva regulatsioon välistab aga automaatselt teatud kokkulepete lugemise vähese tähtsusega kokkulepeteks (konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; kolmandale isikule kokkuleppe sõlmimiseks tingimuse seadmine kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse võtmiseks). Antud regulatsioon ei ole kooskõlas komisjoni de minimis teatisega, mille kohaselt võivad ka sellised kokkulepped teatud juhtudel juhtudel kvalifitseeruda vähese tähtsusega kokkulepeteks.

Millal jõustuvad muudatused?
Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt valmib eelnõu 2026. aastal.

Anna teada, mida arvad ja kas toetad plaanitavaid muudatusi. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.

Vaata lisaks:

VTK (21 lk) (.pdf)
0