Jaga mõtteid tonnaažikorra ja laevapere tööjõumaksude soodustuste laiendamisest

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on suurendada Eesti laevandussektori konkurentsivõimet, muutes tonnaažikorra ja laevapere tööjõumaksude soodustused paindlikumaks ja kättesaadavamaks.

Keda mõjutab?
Laevandusettevõtjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Kehtiv seadus võimaldab tonnaažikorda rakendada vaid residendist äriühingul, kuna tal on maksukohustus Eestis. Tonnaažikord on maksusüsteem, mille rakendamisel maksustatakse kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost teenitud tulu laeva netotonnaaži ehk näitaja järgi, mis arvutatakse laeva lastiruumide kogumahutavuse põhjal, arvestamata seejuures tegelikult teenitud või jaotatud kasumit. Eelnõu kohaselt võiks edaspidi tonnaažikorda rakendada ka mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (eelnõu § 1 punkt 1; tulumaksuseadus (edaspidi: TuMS) § 1 lõige 3¹).
• Kui praegu saab laeval töötamise eest saadud tasu maksustada soodusmääraga nende laevade puhul, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mida kasutatakse üle 50% ulatuses rahvusvahelisteks reisideks, siis eelnõuga need nõuded kaotatakse. Muudatustega asendatakse laeva kogumahutavuse ja rahvusvaheliste reiside osakaalu nõue rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse olemasolu nõudega, mis tuleneb rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonist. Laadungimärk tähistatakse laevakerel ja see näitab maksimaalset sügavust, milleni laev võib erinevates hooajalistes tingimustes ja erineva vee tiheduse korral ohutult vees seista. Tulumaksusoodustust saaksid edaspidi nende laevade laevapered, millel on nimetatud tunnistus ja laeva kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol mistahes osakaaluga (eelnõu § 1 punkt 2; TuMS § 13 lõige 5 punkt 1).
• Kui praegu saab tulumaksusoodustust laevapere liige, kes töötab süvendajal või puksiiril väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, mille kogumahutavus on vähemalt 500, siis edaspidi asendatakse kogumahutavuse nõue rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse olemasolu nõudega (eelnõu § 1 punkt 3; TuMS § 13 lõige 6).
• Et residendist äriühing saaks rakendada tonnaažikorda, peavad kehtiva seaduse kohaselt olema täidetud muuhulgas nõuded, et äriühing peab olema võtnud endale vastutuse abikõlbliku laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning olema vastavalt sertifitseeritud. Lisaks peavad kehtiva õiguse kohaselt olema laeva tehnilised juhtimisotsused tehtud Eestis ja meeskonna juhtimisega seotud otsused Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Eelnõuga jäetakse need nõuded seadusest välja (eelnõu § 1 punkt 7; TuMS § 52¹ lõige 3).
• Kui praegu saab tonnaažikorda rakendada üksnes residendist äriühing ja selle rakendamiseks peab olema korraga täidetud kaks tingimust, siis edaspidi laiendatakse rakendajate ringi ja mõlemat tingimust leevendatakse. Esiteks lisatakse tonnaažikorra võimaliku rakendajana residendist äriühingu kõrvale ka mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht. Teiseks peab praegu vähemalt 25% tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest olema äriühingu või temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või laevapereta prahilepingu alusel kasutuses. Edaspidi langeb see osakaal 20%-le. Kolmandaks peab praegu vähemalt 60% arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lipu all. Edaspidi piisab sellest, kui lepinguriigi lippu kannab vähemalt üks laev. Lisaks ei pea edaspidi tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevad olema ettevõtja enda kasutuses (eelnõu § 1 punkt 8; TuMS § 52¹ lõige 4).
• Muudatustega täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt, kui äriühingu tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevastikust jääb Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu kandvate laevade osakaal alla 60%, peab äriühing suurendama või säilitama lepinguriigi lippu kandvate laevade osakaalu oma laevastikus (eelnõu § 1 punkt 9; TuMS § 52¹ lõige 4¹).
• Eelnõuga lisatakse praegu seaduses sätestatud kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevuste hulka veekaabelliini või torujuhtme merre asetamine või selle hooldamine, mererajatise teenindamine, merel teadusuuringute tegemine, päästeoperatsioon kaubandusliku meresõidu seaduse mõistes, reostustõrje merel ja kindlustushüvitise saamine kahjustatud või hukkunud laeva või lasti eest (eelnõu § 1 punkt 11; TuMS § 52¹ lõige 6 punktid 5-11).
• Kehtiv seadus sätestab rahvusvahelise meritsi veo lisategevusena varapääste. Muudatustega jäetakse see lisategevus seadusest välja (eelnõu § 1 punkt 12; TuMS § 52¹ lõige 7 punkt 2).
• Eelnõuga lisatakse praegu seaduses sätestatud kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevuste hulka järgmised lisategevused:
  • reisijale sellise puhkusepaketi müük, kus osa puhkusereisist toimub laevaga ja ülejäänud osa maismaal, tingimusel, et maismaal toimuv osa on soetatud turuhinnaga; 
  • kaupade või reisijate vedu muul viisil kui laevaga, kui see on veolepingu osa, tingimusel, et see osa on soetatud turuhinnaga; 
  • kaupade või reisijate veoga otseselt seotud haldus- ja kindlustusteenused, sealhulgas veolepingus sisalduv; reisija transport laevale või laevalt sadamaalale; 
  • meretranspordiga otseselt seotud lastikäitlusteenus; 
  • laeva lastiruumide puhastamine (eelnõu § 1 punkt 14; TuMS § 52¹ lõige 7 punktid 8-13).
• Kui praegu peab laevahaldur tonnaažikorra kohaldamiseks täitma töötajate arvu miinimumnõuded ehk kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks või tehniliseks juhtimiseks peab tal olema vähemalt üks juht ja neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva puhul vähemalt kaks juhti ja kaheksa muud töötajat, siis edaspidi need nõuded kaotatakse (eelnõu § 1 punkt 16; TuMS § 52¹ lõige 13 punktid 5 ja 6).
• Kui kehtiva seaduse kohaselt soodustatakse tonnaažimaksu laeva vanuse alusel, näiteks laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid ei ole vanemad kui kümme aastat, kohaldub maksustatava tulu arvutamise suhtarv 75% ulatuses, siis edaspidi lähtutakse soodustuse määramisel laeva aastasest tegelikust CO2-mahukuse näitajast. Laeva vanusest lähtuv soodustus ei arvesta praegu seda, kui vanem laev ehitatakse ümber energiatõhusamaks, mistõttu oleks tonnaažikorras tehtav soodustus lisamotivaator laeva energiatõhusaks ehitamisel (eelnõu § 1 punkt 19; TuMS § 52¹ lõige 20).
• Muudatustega nähakse ette maksubaasi lisakordaja juhuks, kui Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu mittekandva laeva lipuriik on maksustatava tulu summa arvestamise ajal kantud Pariisi memorandumi alusel keskmiste või halbade tegevusnäitajatega lipuriikide hulka ehk halli või musta nimekirja. Edaspidi kohaldatakse maksustatava tulu arvutamise suhtarve tavamäärast kõrgemalt: keskmise näitajaga lipuriigi puhul 115% ja halva näitajaga lipuriigi puhul 130% ulatuses. Maksulisa rakendamise eesmärk on suunata laevandusettevõtjaid valima lepinguriigi lippu või vähemalt kõrgel tasemel kolmanda riigi lippu (eelnõu § 1 punkt 20; TuMS § 52¹ lõige 20¹).
• Eelnõu kohaselt ei kohaldataks edaspidi keskmise ning halva tegevusnäitajaga lipuriikide puhul CO2-mahukuse näitajast tulenevat soodustust (eelnõu § 1 punkt 20; TuMS § 52¹ lõige 20²).
• Praegu kohaldub laevahalduritele tavapärane tonnaažimaksu määr ehk sama määr, mis laevaomanikele. Edaspidi kohaldatakse laevahaldurile, kes vastab tonnaažikorra tingimustele, sellest neli korda madalamat määra ehk 25% tavamäärast. Muudatus on tingitud sellest, et laevahaldurite riigiabi suuniste alusel ei saa laevahaldurite puhul kasutatav maksubaas olla sama, mida kohaldatakse laevaomanike suhtes, sest konkreetse laeva puhul on laevahalduri käive palju väiksem kui laevaomaniku oma.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. juulil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 13. juuliks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.