Jaga mõtteid ELi teadus- ja arendustegevuse hangete uute plaanitavate reeglite kohta

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tugevdada ELi innovatsiooniökosüsteemi, kiirendada teadustöö tulemuste turule jõudmist, parandada ettevõtete konkurentsivõimet ja tehnoloogilist suveräänsust ehk kõrvaldada ettevõtteid piiravad takistused innovatsiooni loomiseks.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes osalevad teadus- ja arendustegevuse riigihangetes.
• Ettevõtjaid, kelle tegevus tugineb intellektuaalomandile ja kes soovivad seda kasutada rahastuse saamiseks või litsentsimiseks.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Praegu ei kohaldu ELi hankedirektiivid enamikule teadus- ja arendustegevuse teenuste hangetest. Hankijad korraldavad neid oma sisekorra järgi ja liikmesriikide praktika on väga erinev. Edaspidi peavad avaliku sektori hankijad korraldama teadus- ja arendustegevuse teenuste hanked ühtsete ELi reeglite järgi, kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 216 000 eurot ilma käibemaksuta. See tähendab ettevõtjatele, et teadus- ja arendustegevuse hangetes osalemise reeglid on kõigis liikmesriikides edaspidi samad (ettepaneku artikkel 2 lõige 1).
• Seni on turukonsultatsiooni korraldamine hankija jaoks vabatahtlik. Edaspidi peab hankija enne iga teadus- ja arendustegevuse hanget korraldama turukonsultatsiooni ja sellest ette teatama ELi Teatajas ning riigihangete registris. See tähendab ettevõtjale, et ta saab hanke sisu ja tingimusi varakult mõjutada (ettepaneku artikkel 9 lõiked 1 ja 2).
• Praegu ei pea hankija turukonsultatsiooni käiku avalikustama. Ettepaneku kohaselt peab hankija jagama ühele ettevõtjale antud teavet ka teistega ning avaldama oma veebilehel konsultatsiooni dokumendid, ettevõtjate küsimused koos vastustega ja konsultatsiooni kokkuvõtte (ettepaneku artikkel 9 lõiked 7 ja 9).
• Muudatustega kehtestatakse, et turukonsultatsioonis osalemine ei mõjuta ettevõtja võimalust hilisemas hankes osaleda. Seega saab ettevõtja turukonsultatsioonis kaasa rääkida, ilma et see hiljem tema vastu pöörduks (ettepaneku artikkel 9 lõige 10).
• Kui praegu võivad teadus- ja arendustegevuse hangetes osaleda kõikide riikide ettevõtjaid, siis edaspidi on osalemine lubatud ainult ELi ettevõtjatele ja nende riikide ettevõtjatele, mille ees on EL rahvusvahelise lepinguga võtnud kohustuse teadus- ja arendustegevuse hanked avada. Teisi ettevõtjaid võib lubada vaid erandjuhtudel, näiteks kui ELis sobivat pakkujat ei leidu (ettepaneku artikkel 11 lõige 1).
• Muudatustega tekib uus nõue, mille kohaselt peab töövõtja tegema vähemalt 50% lepingu alusest teadus- ja arendustegevuse tegevusest ELis või lepinguriikides, sealhulgas juhtivate teadlaste töö. Ettevõtja peab seega arvestama ELi-väliste tütarettevõtete ja partnerite kaasamisega juba pakkumuse koostamisel (ettepaneku artikkel 11 lõige 7).
• Tavapärastes hangetes tuleb standarditele viidates lisada märge „või samaväärne“, kuid teadus- ja arendustegevuse hangetes seda nõuet ei ole. Edaspidi peab sama märge olema iga kvalifitseerimistingimuse tõendi juures (ettepaneku artikkel 15 lõige 3).
• Kehtiva praktika järgi nõuavad hankijad sageli varasemat sarnaste lepingute täitmise kogemust. Ettepanekuga keelatakse seda üldjuhul nõuda ning ettevõtjat ei tohi kõrvale jätta ainult kogemuse puudumise tõttu. See avab hanked ka uutele ja väikestele ettevõtetele (ettepaneku artikkel 15 lõige 5).
• Seni ei ole teadus- ja arendustegevuse hangetes nõutava finantsvõimekuse suurust piiratud. Edaspidi ei tohi see üldjuhul ületada 50% lepingu maksumusest ning ettevõtja võib seda tõendada ka äriplaani, intellektuaalomandi varade või investorite rahastusega. Väikese käibega iduettevõtted ei jää seega enam pelgalt käibe tõttu hangetest kõrvale (ettepaneku artikkel 15 lõige 7).
• Ettepanekuga peab hankija edaspidi andma ettevõtjale võimaluse puuduvaid või ebaselgeid andmeid vormis täiendada, kui puudus on vormiline ega muuda pakkumuse sisu. Pakkumust ei saa seega enam tagasi lükata pisivea tõttu (ettepaneku artikkel 15 lõige 10).
• Praegu määrab tagatiste suuruse hankija ja ühtset ülempiiri ei ole. Muudatustega piiratakse pakkumuse tagatis 2%-ni ja täitmistagatis 5%-ni (keerukate lepingute puhul 10%-ni) lepingu maksumusest. Alla 500 000 euro lepingute puhul ei tohi täitmistagatist nõuda ning VKEdele, idu- ja kasvuettevõtetele vähendatakse kõiki tagatisi 50% (ettepaneku artikkel 16).
• Kui praegu võib hankija valida pakkumuse ka ainult madalaima hinna järgi, siis edaspidi tuleb hinnata hinna ja kvaliteedi suhet. Kvaliteedi osakaal peab olema vähemalt 50% ja innovatsiooniga seotud kriteeriumide osakaal vähemalt 15%. See tähendab ettevõtjale, et odavaim pakkumus ei pruugi enam võita ning uuenduslikkus annab eelise (ettepaneku artikkel 17).
• Seni otsustab hankija teadus- ja arendustegevuse hangetes ise, kuidas ta oma nõudeid kirjeldab, ning sageli kirjeldab ta kindlat tehnilist lahendust. Edaspidi tuleb eelistada funktsionaalseid nõudeid, mis kirjeldavad, mida lahendus peab tegema, aga mitte seda, kuidas tulemuseni jõuda. Tulemus- ja tehnilisi nõudeid võib kasutada ainult siis, kui funktsionaalset nõuet ei ole võimalik sõnastada (ettepaneku artikkel 18 lõiked 1 ja 2).
• Praegu lepitakse hanke käigus loodud tulemuste intellektuaalomandi õigused kokku iga lepinguga eraldi ja sageli jäävad need hankijale. Ettepaneku kohaselt jäävad õigused üldjuhul töövõtjale ning hankija saab tulemusi tasuta kasutada. See tähendab ettevõtjale, et ta saab hanke käigus loodut ise ärilisel eesmärgil kasutada (ettepaneku artikkel 19 lõige 2).
• Ettepanekuga sätestatakse uus õigus hankijale, mille kohaselt, kui töövõtja ei suuda hädaolukorras ELi turul nõudlust rahuldada, võib hankija anda tulemuste kasutamiseks lihtlitsentse kolmandatele isikutele (ettepaneku artikkel 19 lõige 5).
• Kehtiv õigus ei sätesta, mis juhtub, kui töövõtja tulemusi ei turusta. Edaspidi kaasneb õigustega kohustus tulemusi turustada. Kui töövõtja seda mõjuva põhjuseta ei tee, võib hankija anda tulemuste kasutamiseks litsentse kolmandatele isikutele või nõuda õiguste üleandmist ilma hüvitiseta (ettepaneku artikkel 19 lõige 7).
• Seni võib hanke käigus loodud tulemuste intellektuaalomandi õiguste omanik neid õigusi üldjuhul vabalt litsentsida või maha müüa. Edaspidi peab töövõtja ainulitsentsi andmisest või õiguste üleandmisest hankijale ette teatama. Hankija võib sellele vastu olla, kui see kahjustaks tema ligipääsu tulemustele või avalikku huvi või kui tulemused läheksid ELi-välise riigi kontrolli alla (ettepaneku artikkel 19 lõige 9).
• Praegu ei ole töövõtjal üldjuhul võimalik lepingu täitmise ajal pakkuda paremat lahendust ja saada osa sellest tekkivast säästust. Ettepanekuga peab üle 10 miljoni euro lepingutes, mille piirmäär langeb aja jooksul 5 miljoni euroni, olema väärtusanalüüsi tingimus. Selle alusel saab töövõtja teha parendusettepanekuid ja saab osa hankijale tekkinud säästust (ettepaneku artikkel 21).
• Kui seni sõlmitakse teadus- ja arendustegevuse leping sageli ühe töövõtjaga, siis edaspidi tuleb üldjuhul sõlmida lepingud mitme töövõtjaga, kes arendavad lahendusi paralleelselt (ettepaneku artikkel 22).
• Ettemaksu tegemine ja alltöövõtjale otse maksmine ei ole praegu reguleeritud ning sõltuvad lepingust. Muudatustega peab hankija üldjuhul tegema töövõtjale ettemaksu ja alltöövõtja nõudel maksma talle otse (ettepaneku artikkel 25).
• Praegu ei ole teadus- ja arendustegevuse hangetes turvanõuded ühtselt reguleeritud. Edaspidi võib hankija turvariskide korral nõuda näiteks julgeolekukontrolli, auditeid ja omanike vahetusest teavitamist, ning kõrge riskiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarnijad tuleb hankest kõrvale jätta. See toob ettevõtjale täiendavaid nõudeid ja kulusid, eriti kaitse- ja kriitilise taristu valdkonnas (ettepaneku artikkel 28 lõige 1).
• Praegu puudub ELis ühtne viis intellektuaalomandi väärtuse hindamiseks ja ühine koht intellektuaalomandi õiguste litsentsimiseks, mistõttu arvestavad pangad ja investorid intellektuaalomandit tagatisena harva. Ettepaneku kohaselt peab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) juurde loodav pädevuskeskus nelja aasta jooksul pärast määruse jõustumist välja töötama vabatahtliku intellektuaalomandi väärtuse hindamise raamistiku. Raamistiku abil saab ettevõtja esitada pankadele ja investoritele teavet oma intellektuaalomandi kohta ühtsel ja võrreldaval kujul. Lisaks peab pädevuskeskus looma ELi platvormi, kus ettevõtjad saavad leida partnereid intellektuaalomandi õiguste litsentsimiseks ja müümiseks (ettepaneku artikkel 32).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad ettepaneku kohaselt 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpne jõustumise aeg teada. Määrusel ei ole eraldi rakendamise tähtaega ning see hakkab kehtima jõustumise päevast.  

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. oktoobriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.