Anna meile teada, millised teemad või eesmärgid võiksid jõuda riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavatesse halduslepingutesse

Mis sisaldub riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavates halduslepingutes?

• Kõrgharidusseaduse (§ 43) alusel sõlmib haridus- ja teadusminister ülikoolidega halduslepingu, kus lepitakse kokku ülikooli missioonist ja eesmärkidest ning riigi vajadustest lähtuvad kohustused ülikoolidele kõrgharidustaseme õppe korraldamisel ja arendamisel ning nende kohustuste täitmiseks toetuste määramine.
• Ülikoolidele antud ülesannete täitmiseks eraldab riik neile tegevustoetuse ühe tervikliku summana. Eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste valimise ja konkreetsete kulude tegemise üle otsustab ülikool ise. Riik ei rahasta kõrgkoole õppekohtade alusel. Kõrgkoolidele eraldatav tegevustoetus koosneb suures ulatuses baasrahastusest ja 20 protsendi ulatuses tulemusrahastusest, mis kujuneb strateegiliste tulemusnäitajate (nt õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanute osakaal, järgmisel kõrghariduse astmel edasi õppivate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal) ja halduslepingu täitmise alusel. Tulemusnäitajaid seiratakse iga-aastaselt, halduslepingu täitmise aruande esitab kõrgkool halduslepingu viimase aasta oktoobri alguseks.
• Aastateks 2022-2025 sõlmitud halduslepingutes on haridus- ja teadusministeerium lähtunud põhimõttest, et peamised eesmärgid kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on kõigile ülikoolidele ühesugused, peamiste eesmärkide all olevad alameesmärgid aga arvestavad ülikooli spetsiifilisi probleeme või arenguvajadusi. Ministeerium soovib sarnase lähenemisega jätkata ka edaspidi.
• Kehtivates halduslepingutes on üheks kõrgkoolidele seatud ülesandeks arvestada vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ning tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid. Ministeerium kavatseb sellise lähenemisega jätkata ka järgmisel perioodil.

Anna meile teada, millised teemad või eesmärgid võiksid jõuda riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavatesse halduslepingutesse. Eelkõige ootan vastust küsimusele, kas OSKA aruanded on piisavaks aluseks kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisele või on sul nimetada veel olulisi teemasid või eesmärke, milles tuleks ülikoolidega kokku leppida, et toetada valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmist, sh kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamist tööturule? Vastust ootan hiljemalt 21. maiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.