Ravimijääkide keskkonda sattumine on eelkõige seotud kasutajatega
Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas on üldjoontes hea kokkuvõte ravimijääkidega seotud probleemidest ja annab selged suunad tulevikuks. Kaubanduskoda on nõus, et tegemist on probleemiga, mis nõuab lahendamist.
Probleemiks ei ole ravimite tootmise käigus jäätmete sattumine keskkonda – nimetatud valdkond on äärmiselt rangelt reguleeritud ja kontrollitud. Küll aga on probleemiks ravimijääkide sattumine keskkonda kasutajate kaudu. Ravimite kasutamisest keskkonnale tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll kasutajate teavitusel. Kuna vee-ettevõtted on kohustatud tegelema ravimijääkide eemaldamisega reoveest ja uute puhastusmeetmete väljatöötamine on väga kulukas, siis tuleks võimalusel rakendada ka „saastaja maksab“ põhimõtet. Ühtlasi tuleks tõsiselt kaaluda käsimüügiravimite reklaami piiramist, sest need tekitavad ahvatlust ja vajadust proovimiseks ka juhul, kui tegelikult poleks ravimit vaja võtta. Tuleks rohkem teadvustada, et ravim on äärmuslik meede tervisemure leevendamisel ja sellesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda.
Samuti peame vajalikuks rõhutada, et lisaks ravimitele tuleb võtta fookusesse ravimisarnased preparaadid, mida ei registreerita kui ravimit, kuid milles sageli kasutatakse ravimitele sarnaseid koostisosi (abiaineid). Kõnealused tooted on registreeritud kui kosmeetika, toidulisand või meditsiiniseade. Nende osakaal apteekides kasvab märgatava kiirusega, neid ei registreerita kui ravimit ja ravimitele kehtestatud nõuded neile ei kehti.