Meie arvamus arhiiv

Sotsiaalministeerium kavatseb muuta tervisekontrolle puudutavat regulatsiooni. Kavatsus sisaldab tööandjatele nii positiivseid muudatusi kui ka neid, mis suurendavad oluliselt tööandja kulusid.

Euroopa Komisjon on käivitanud arutelu, kas ja millistel tingimustel tuleks Euroopa Liidul välja töötada ühtsed reeglid mikrokvalifikatsioonitunnistuste jaoks. Kaubanduskoja hinnangul on ühtse regulatsiooni välja töötamine mõistlik suund.

Euroopa Komisjon tuli välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Koda on sellele muudatusele vastu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele “Eesti digiühiskond 2030” arengukava, mis seab erinevad eesmärgid digiühiskonna arengu osas. Muuhulgas on plaanis panustada avalike teenuste kasutamisel virtuaalassistentidele, toetada rohkem digipööret nö traditsioonilisemates tööstusharudes ja luua lahendus, mis olemasolevatele andmetele tuginedes teavitab ettevõtjaid erinevatest kohustustest või hüvedest. Koda toetab üldiselt märgitud eesmärke, kuid tõime murekohana välja võimaliku ebapiisava rahastuse ning ühe ettepanekuna ka selle, et suuremal määral võiks rahvusvahelist skoopi arvesse võtta.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on täpsustada kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni. Kaubanduskoda saatis riigikogule ettepaneku muuta kollektiivlepingu tingimuste laiendamist soovivate osapoolte esinduskriteeriumi nõudeid rangemaks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse, kus toob välja, et Eesti osalemine 2025. aastal Osaka EXPO-l on vajalik ja mõistlik.

Kaubanduskoda saatis sotsiaalministeeriumile arvamuse, milles peab jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele muutuvtunni kokkulepete võimaldamist positiivseks. Sama võimalus võiks tulevikus laieneda ka teistele sektoritele. Muudatus tähendab seda, et töötajaga saab edaspidi sisuliselt kokku leppida tööajas ajavahemikuna. Näiteks, et lisaks fikseeritud tööajale (näiteks 20 tundi nädalas) saab töötaja teha veel täiendavalt tööd kuni 8 tundi nädalas.

Kuigi kutsehaiguse diagnoosimine eeldab põhjuslikku seost töökeskkonna ohuteguri või töötingimustega, ei ole diagnoosi paneval arstil täna tegelikult kohustust töökeskkonnaga tutvuda ega ka tööandjaga suhelda. Seos määratletakse pelgalt paberite ja töötaja öeldu põhjal.