Rahandusministeerium on tulnud välja plaaniga, mis võimaldaks teises pensionisambas raha koguvatel inimestel suurendada teatava aja möödudes enda pensionisamba sissemakseid praeguselt 2 protsendilt 4 või 6 protsendile. Makse määra muutmine ei mõjuta seejuures riigipoolseid sissemakseid teise pensionisambasse, need jäävad praegusega samale tasemele. Vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta avaldas arvamust ka kaubanduskoda. Koda pooldab muudatust, kuid seda juhul, kui see ei suurenda ebamõistlikul määral tööandjate halduskoormust.

Koda avaldas arvamust riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, mis on nüüdseks jõudnud Riigikogu menetlusse. Eelnõuga soovib riik lahendada praktilisi probleeme, mis on riigihangete puhul esile tõusnud. Koda esitas Riigikogule 6 muudatusettepanekut, mis on peamiselt seotud õiglase konkurentsi ning suurema läbipaistvuse loomisega pakkujatele.

2021. aastal töötasime läbi ca 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele

2021. aastal töötasime läbi ca 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele

2021. aastal töötasime läbi ca 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni, mille raames uurib, kas Euroopa Liit peaks efektiivsemalt aitama tagada enesehõivatute võimalusi kollektiivläbirääkimisteks, ning seeläbi nende töötingimusi parandama. Kaubanduskoda saatis oma arvamuse seoses konsultatsiooniga Sotsiaalministeeriumile, milles tõime välja, et enesehõivatute staatus ei ole samasugune nagu on töötajatel, ning iga liikmesriigi enda pädevuses peaks olema selliste tööõiguse nüansside reguleerimine.

Koda tegi taaskord ettepaneku vähendada tööandjate halduskoormust seoses töötasu arestimisaktide täitmisega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis rahandusministeeriumile ettepaneku luua täiendav vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel enda poolt makseid suunata. Töötajal tekiks täiendav võimalus tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamiseks teha vajaduse korral kulude katteks rahalisi väljamakseid. Tinglikult võiks sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Koda leiab, et sellise fondi loomine on meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi arvesse võttes äärmiselt vajalik.