Välismaalaste seaduse muudatused annavad võimaluse reageerida majanduse vajadustele senisest paindlikumalt

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muudatused, mis leevendavad välistööjõu kaasamise piiranguid sektorites, kus valitseb terav tööjõupuudus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiab, et tegu on vajaliku ning õigustatud muudatusega, et tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ja meie ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

„Sobivate oskustega tööjõu puudus on üks Eesti majanduse suurimaid arengupidureid. Kui soovime, et meie majandus kasvaks ja maksulaekumistest suudaksime ka tulevikus tagada avalike teenuste toimimise, siis peame looma võimalused kvalifitseeritud võõrtööjõu kaasamiseks. Kuid samaaegselt tuleb ka tegeleda haridussüsteemi kaasajastamisega ning ümberõppe võimaluste laiendamisega,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et välistööjõud ei saa kunagi asendada meie inimesi, kuid välismaalased võimaldavad täita tühimikke, kus meie inimestel ei ole oskusi ega tihti ka soovi töötada, olenemata palgatasemest. 
 

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:

• kehtiva lühiajalise töötamise erisuse asemel kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalade erisus, mille alusel võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks anda tähtajalise elamisloa töötamiseks sisserände piirarvu väliselt ja ilma Eesti Töötukassa loa nõudeta;
• tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks kehtestatakse palgakriteeriumi erisus, mille järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

Palts rõhutas, et juhitud rändepoliitika peab olema Eesti majanduspoliitika lahutamatu osa ning tehtavate muudatustega astutakse esimesed konkreetsed sammud selle suunas. „Selgetest ja tõendatud vajadustest lähtuvate erisuste tegemine välismaalaste seaduses on vajalik ja igati õigustatud, sest see aitab tõsta ettevõtete loodavat lisandväärtust ning toetab oluliselt meie majandust,“ selgitas ta.