Tankistide vähendamiseks tuleb leida paremaid lahendusi
Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mille eesmärk on vähendada nn tankistide kasutamist ettevõtluses. Koda leiab, et eelnõuga liigutakse õiges suunas, kuid teatud ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi, et vältida põhjendamatult ettevõtlusvabaduse piiramist.
Juhatuse liikmeks olemise keeld
Eelnõuga lisatakse juhatuse liikme või seda asendava organi liikmele täiendavad nõuded, mille kohaselt ei või eelnev olla kinnipeetav (vanglas vangistust kandev süüdimõistetu) ega mõne teise juriidilise isiku, kellel on esitamata seaduses ette nähtud raamatupidamislikud aruanded, muud dokumendid või maksuaruanne.
Aruannete mitteesitamisel kehtestatav juhatuse liikmeks olemise keeld on praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt äärmiselt piirav neile, kes tegelevad tavapärase ettevõtlusega, kuid teatud probleemide tõttu ei ole esitanud aruandeid. Seetõttu leiab koda, et aruannete mitteesitamise korral tuleks keelata isikul muu ettevõtte juhatuse liikmeks saamine, kui tegemist on korduva asjaoluga. Samas peaks registripidajal jääma alati kaalutlusõigus, leidmaks, kas juhatuse liige on tegelikkuses tankist või mitte.
Vangide tankistide probleemi lahendamiseks võiks kinnipeetav esitada avalduse, kus on põhjendatud, miks on isikul soov saada juhatuse liikmeks ja kuidas tal on võimalik kinnipidamise ajal juhatuse liikme ülesandeid täita.
Osaühingu osa võõrandmise tühisus
Äriseadustiku § 149 täiendusega nähakse ette, et osaühingu osa võõrandamise tehing on tühine, kui osaühing, mille osa võõrandatakse, ei ole täitnud seaduses ettenähtud aruandluskohustust. Kaubanduskoda on konkreetse sõnastuse osas kahtleval seisukohal, kas selline lähenemine on õigustatud. Tegemist oleks omandi piiramisega, mis võib olla vastuolus põhiseadusega.
Samuti võib see tulevikus tekitada üleliigset halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele. Näiteks ei ole hetkel selge, kui kaugele tagantjärgi võib osade võõrandamise tühistamist nõuda. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes leiab koda, et osaühingu osa võõrandamise tühisuse muudatuste osas ei tohiks edasi liikuda enne, kui ei ole mõistlikumat lahendust. Vastasel korral võib tegemist olla põhiseaduslikku riivega ja suure halduskoormuse tõusuga nii ettevõtjatele kui ka riigile.
Likvideerimise tähtajad
Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on ka likvideerimismenetluse tähtaegade lühendamine. Senise kuue kuu asemel võib likvideerimismenetlus kesta eelnõu kohaselt minimaalset kolm kuud. Tegemist on koja ettepanekuga justiitsministeeriumile, et vähendada ajakulu ettevõtte kustutamisel, kui ettevõte on oma tegevuse lõpetanud ja pole kohustusi võlausaldajate ees.
Samas on koja hinnangul vaja likvideerimise osas üle vaadata ka halduslikud murekohad. Kui ettevõttel puuduvad igasugused kohustused ning ta on oma igapäevase tegevuse täielikult lõpetanud, siis ei peaks ettevõte esitama täiendavaid aruandeid, et seda kinnitada.
Teised muudatusettepanekud
Eelnõu sisaldas ka ettepanekuid keelata äriühingu kustutamine, kui ettevõte on kohtumenetluses üheks osapooleks. Samuti sisaldab eelnõu pankrotimenetluse muudatusi, mille eesmärgiks on peatada saneerimismenetluse tähtaegu teatud juhtudel ja tuuakse välja alused, mis juhul eeldatakse, et äriühing on maksejõuetu.
Loe eelnõud siit: