Suur ülevaade: mis on saanud koja esitatud bürokraatia vähendamise ettepanekutest

Koda saatis 2025. aasta märtsis efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale 73 ettepanekut halduskoormuse ja erinevate nõuete vähendamiseks.

Tänaseks on ellu viidud 6 ettepanekut. Näiteks on kestlikkusaruande esitamise tähtaega osade ettevõtete jaoks edasi lükatud 2 aastat ning leevendatud on küberturvalisuse nõudeid väiksemate ettevõtete jaoks.

34 koja ettepanekut on valitsus vähemalt osaliselt arvesse võtnud, kuid õigusaktide muudatuste menetlemine on pooleli. Näiteks on arvesse võetud mitmeid ettepanekuid töökeskkonnaga seotud ebamõistlike nõuete kaotamiseks, tööjõupuudusega valdkonnad on saamas erisust välismaalaste sisserände kvoodist, kadumas on alkoholiregister ning maanteedele lubatakse peagi pikemaid autoronge.

25 ettepanekut on ministeeriumites analüüsimisel. Näiteks analüüsivad ministeeriumid kas ja kui palju on võimalik tõsta majandusaasta aruande auditi ja ülevaatuse ning pakendiaruande auditi piirmäärasid. Samuti on analüüsimisel töötajate tervisekontrollidega seotud ettepanekud.

Valitsus ei ole heaks kiitnud 8 koja ettepanekut. Need ettepanekud puudutasid näiteks erisoodustustega ning erakopeerimistasuga seonduva bürokraatia vähendamist.

Järgnevalt anname detailse ülevaate, millised ettepanekud on ellu viidud, milliste ettepanekute elluviimine on pooleli või analüüsimisel ning milliseid ettepanekuid ei plaanita ellu viia.

• Kestlikkusaruandluse vabatahtlikuks muutmine

Tegime ettepaneku, et Eesti algataks ELis arutelu kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja auditeerimise vabatahtlikuks muutmise osas.

Eesti on ettepaneku ELi tasandil teinud, mida hetkel on toetanud vaid Tšehhi. ELi Nõukogu kujundas oma seisukoha eelmise aasta juulis, piirates aruande esitajate hulka läbi lävendite tõstmise. Vabatahtlikkust enamus ei pooldanud.

• Teatud erialade väljaarvamine sisserände kvoodi alt

Sisserände piirarvuga seotud probleemi lahendamiseks tegime ettepaneku arvata kvoodi alt välja teatud välismaalased või teatud ametid. Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata nende välismaalaste elamisload, kelle osas on OSKA raportite kohaselt alapakkumine ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas ning eeldab eelteadmisi, näiteks insenerid, seadme- ja masinaoperaatorid.

Ettepanekut on osaliselt arvesse võetud. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis võimaldab välismaalasel saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba sisserände piirarvu väliselt. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Tutvu eelnõuga

• Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuded

Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi rakendamisega tuleb ettevõtetele peagi ebamõistlikult suur koormus ja kulude kasv, kusjuures osasid kohustusi on ettevõtjatel äärmiselt keeruline kui mitte võimatu täita. Seetõttu tegime ettepaneku teha ELis ettepanek muuta direktiivi rakendamine ettevõtetele vabatahtlikuks. Kui direktiivist tulenevate nõuete vabatahtlikuks muutmine ei leia toetust, siis tuleks direktiivist tulenevate kohustuste täitmise aega edasi lükata vähemalt kaks aastat. Loe lisaks

Eesti on ettepaneku ELi tasandil esitanud, mida liikmesriikide enamus ei toetanud. Direktiivi rakendamine on aasta võrra edasi lükatud.

• Auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Tegime ettepaneku tõsta kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid varade ja müügitulu osas täiendavalt 25%. See on vajalik, sest tarbijahinnaindeksi kasv on alates üle-eelmisest piirmäärade tõstmisest olnud ca 60%, kuid piirmäärasid on tõstetud üksnes 25%.

Valitsus andis teada, et vastavalt kehtivale seadusele vaadatakse piirmäärasid üle iga 2 aasta tagant. Audiitorite arv ei ole vähenenud ning neid on piisavalt.

• Alkoholiregistri kaotamine

Tegime ettepaneku kaotada alkoholiregister, sest see toob kaasa asjatut halduskoormust ja kulusid nii ettevõtetele kui ka riigiasutustele.

Seda ettepanekut on arvesse võetud, sest regionaal- ja põllumajandusministeeriumil valmis 2025. aasta detsembris eelnõu, millega lõpetatakse alkoholiregistri tegevus alates selle aasta 1. juulist. Loe lisaks

• Planeeringute ja lubade menetlemine

Tuleb leida lahendusi, et erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess muutuks ettevõtjate jaoks oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Planeeringute ja lubade menetlemisele tuleks kehtestada konkreetsed ja mõistlikud tähtajad, mida ei tohi ületada.

Vabariigi Valitsus on muudatused heaks kiitnud ning mure on lahendatud nende hinnangul planeerimisseaduse muutmise eelnõu (683SE) raames. Koja hinnangul on kavandatavad sammud ettevõtja murede lahendamiseks ebapiisavad ning ei muuda ettevõtjate jaoks menetlust kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks eelnõu kaotab detailplaneeringu avalikust väljapanekule eelneva 14-päevase etteteatamise kohustuse, mis lühendab vaid minimaalselt menetlust. 

Tutvu eelnõuga

• Pikemad autorongid

Tegime ettepaneku lubada teedel sõita kuni 20,75 m pikkadel ja kuni 60-tonnise täismassiga autorongidel ning anda erisus, mis võimaldab kuni 25,25 meetri pikkustel ja kuni 60-tonnise täismassiga autorongidel liikuda põhimagistraalidel ja logistikakeskuste vahel (nt Ikla–Tallinn, Tallinna ringtee, Tartu–Valga, Tallinn–Luhamaa jt suunad). 

Valitsus kiitis ettepaneku heaks ning tänaseks on liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu jõudnud riigikokku. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt selle aasta 1. aprillil. Tutvu eelnõuga

• Pakendiaruande audiitorkontroll

Tegime ettepaneku kaotada pakendiaruande audiitorkontroll või tõsta kehtivat piirmäära vähemalt 100 tonnini. Praegu on pakendiaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui turule lastakse 20 tonni pakendeid aastas.

Saime vastuseks, et piirmäära tõstmine on võimalik, kuid vajab täiendavat riskianalüüsi. Hetkel pole teada, millal riskianalüüs läbi viiakse.

• Küberturvalisus

Tegime ettepaneku lihtsustada küberturvalisuse 2. direktiivi, et vähendada ettevõtete bürokraatiat. Direktiivis tuleks anda prioriteet selgetele, liikmesriikide vahel ühtlustatud reeglitele ning tunnustada olemasolevaid rahvusvahelisi turvalisuse sertifikaate, võimaldades ettevõtetel keskenduda ressursside suunamisele tõelistele küberriskidele, mitte halduskoormusele. Lisaks peab olema selge, millistele äriüksustele ja sektoritele kohaldatakse direktiivi nõudeid.

Väiksemate ettevõtete osas on Eesti lihtsustanud küberturvalisuse nõudeid. Loe lisaks. 

• Koondamishüvitise taotlemine

Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral peab tööandja esitama töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Koda tegi ettepaneku kaotada see kohustus, sest tööandja teeb töötamise registrisse kande, kui töösuhe lõpeb koondamise tõttu. Seega töötukassa saab selle info töötamise registrist. Endiselt säiliks ka võimalus, et avalduse esitab töötukassale koondatud töötaja.

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel pole teada, millal analüüs valmib.

• Hilinenud maksed

Tegime ettepaneku olla vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule, millega soovitakse kehtestada ühtne maksimaalne maksetähtaeg 30 kalendripäeva ettevõtete vahelistele ja ettevõtja- avaliku sektori vahelistele tehingutele, kus riik on võlgnikuks. Lisaks soovib komisjon kehtestada automaatse viivise nõude, millest võlausaldaja loobuda ei saa. Leiame, et Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma nii detailselt ettevõtete vahelistesse suhetesse ning plaanitavad muudatused ei ole vajalikud. Loe lisaks 

Valitsus toetab koja seisukohta, kuid tõi välja, et Eesti saab kaasa rääkida määruse läbirääkimistel, kuid selle valdkonna määrused otsustatakse kvalifitseeritud häälteenamusega, st Eestil pole võimalik jõustumist vetostada.

• Jäätmete taaskasutuse osas andmete esitamine

Koda tegi ettepaneku kaotada ära kohustus esitada KOTKASesse jäätmearuandes andmeid, mis on juba esitatud PAKISesse pakendijäätmete taaskasutustõendina.

Valitsus toetas ettepanekut. Lahenduse ettevalmistus on töös. 2025. aasta jooksul valmib PAKISE ja laiemalt tootjavastutuse valdkonna analüüs, mis muuhulgas pakub lahenduse ka antud küsimusele.

• Erakopeerimistasu maksmine

Tegime ettepaneku muuta autoriõiguse seadust selliselt, et salvestusseadmete ja -kandjate eksportijad ning muud juriidilised isikud, kes kasutavad salvestusseadmeid ja -kandjaid ärilisel eesmärgil, oleksid vabastatud erakopeerimistasu maksmisest. Täna peavad eelpool isikud tasu maksma, kuid neil on õigus tasu tagasi nõuda.

Valitsus ei kiitnud seda ettepanekut heaks.

• Sadeveearuande esitamise kohutusest vabastamine

Koda tegi ettepaneku, et kui teatud perioodi jooksul (nt 5 aastat) ei ole probleeme olnud, siis võiks vabastada ettevõtja sadeveearuande esitamise kohustusest.

Valitsus toetab ettepanekut osaliselt. Kui näiteks 5 aasta jooksul ei ole ettevõttel olnud probleeme sademevee kvaliteediga, siis keskkonnaametiga kokkuleppel on võimalik hoopis sademevee proovivõtusagedust vähendada (juhul kui proovivõtusagedus on hetkel sagedam kui 1 x aastas) ja seeläbi oma koormust vähendada. Teine võimalus on ettevõtetel kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis väldivad sademevee reostumist, kuivõrd sellisel juhul pole veeseaduse mõistes tegemist sademevee suublasse juhtimisega ning veeluba ei ole kohustuslik ja seega ei tule esitada ka veekasutuse aastaruannet. Ettevõte peab aga looduslähedaste lahenduste kasutamisel ära tõendama, et saasteaineid ei satu sademevette (sh nii tööstusprotsessist ega ka muul moel nt ettevõtte territooriumilt).

• Ehitusloa nõudest loobumine alla 40 m² ehitiste puhul

Ehitusseadustik näeb ette, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone laiendamiseks, kui ehitisealune pind 0-20 m² ja kuni 5 m kõrge, ei ole vaja esitada ehitusteatist ega ehitusloa taotlust. Tegime ettepaneku muuta põhimõtet selliselt, et ehitusluba, ehitusteatist ja ehitusprojekti ei ole vaja ka siis, kui ehitisealune pind on 21-40m² ja kuni 5m kõrge. Hetkel kehtib selliste elamute ja selle teenindamiseks vajalike hoonete puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti nõue.

Ettepanek kiideti osaliselt heaks. Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku muutmise eelnõu, mille kohaselt on edaspidi kõik alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5 meetri kõrged hooned loa ja teavituskohustuseta. Varem kehtis vabastus ainult elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone laiendamisele. Tutvu eelnõuga SIIN.

• Isikuandmete kaitse üldmäärus

Koda tegi ettepaneku muuta isikuandmete kaitse üldmäärust selgemaks ja lihtsamaks. Praegu on nõuete täitmine keeruline ja töömahukas.

Ettepanek on justiits- ja digiministeeriumis analüüsimisel. Ministeerium töötab selle eesmärgiga ELi suunas, ent protsess on pikk. Probleemide täpsustamiseks ning lahendusvõimaluste ja -viiside üle arutlemiseks kutsutakse kokku ümarlaud.

• Mees- ja naistöötajate tunnitasu

Statistikaamet võiks loobuda sellise küsitluse täitmise nõudmisest. Kindlasti ei tohiks sellist küsimustikku saata tööandjatele, kus on ühest soost töötajad. Kui küsitluse ära jätmiseks on vaja täiendada infot, mida tööandja esitab maksu- ja tolliametile, siis tuleks maksu- ja tolliametile esitatava info hulka vähesel määral suurendada.

Rahandusministeerium ja statistikaamet on ettepanekut analüüsimas. Statistikaamet on endale loonud andmepõhise aruandluse vastuvõtuvõimekuse palgaandmete puhul, millega liitumisel (liitub personalitarkvara) ei pea ettevõtja enam küsitlusi täitma. Seega lahendaks antud koormuse personalitarkvarade liidestumine taksonoomiaga. Loe lähemalt

• Kanade puuris pidamine

Tegime ettepaneku loobuda ideest keelata toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade pidamine puuris. Munakanade puuris pidamise keelustamine Eestis ei ole proportsionaalne meede ning sellel on Eesti konkurentsivõimele ja toidujulgeolekule negatiivsed mõjud. Eesti ei peaks kehtestama EL-i õigusest rangemaid nõudeid. Loe lähemalt

Regionaal- ja põllumajandusministeerium analüüsib ettepanekut. Vastav eelnõu ei ole riigikokku jõudnud.

• Kestlikkusaruande esitamise tähtaja edasi lükkamine

Tegime ettepaneku lükata kiirkorras kestlikkusaruande esitamise tähtaega edasi kahe aasta võrra nende ettevõtjate jaoks, kes peavad auditeeritud kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal.

Ettepanekuga arvestati ning vastav muudatus jõustus raamatupidamise seaduses 2025. aasta 20. juulil. Loe lisaks

• Teave liha kasvatamise riigi kohta

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil oli plaanis kohustada toitlustusettevõtteid esitama füüsilisel kujul (nt menüüs) kliendile teavet toidu koostisosana kasutatud liha kasvatamise riigi kohta. Tegime ettepaneku loobuda sellise nõude kehtestamisest. Loe lisaks 

Valitsus kiitis ettepaneku heaks ning ministeerium loobus nõude kehtestamisest.

• Erisoodustused

Tööandja peab deklareerima igal kalendrikuul töötajale tehtud erisoodustused ning erisoodustuselt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu. Tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et erisoodustusena ei maksustata töötajate motivatsiooni hoidmise ja tõstmisega seotud kulutusi 1000 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Ettepaneku kohaselt peaksid tööandjad pidama sisemist arvestust nende kulude üle töötajate lõikes, aga nad ei peaks neid kulusid deklareerima maksu- ja tolliametile igal kuul. Tööandja peaks kord kuus deklareerima üksnes maksuvaba piirmäära ületavat summat.

Valitsus ei nõustunud ettepanekuga, mille sisuks on maksude langetamine.

• Kestlikkusaruandluse esitamise sagedus

Ebamõistliku halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil tegime ettepaneku muuta õigusakte selliselt, et kestlikkusaruanne tuleb koostada iga 5 aasta või minimaalselt iga 3 aasta tagant. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb seda teha kord aastas. 

Valitsus kiitis ettepaneku heaks. Aruande esitamise kohustus lükati 2 aasta võrra edasi, et selle aja jooksul lihtsustada kestlikkusaruande reegleid ja vähendada esitajate arvu.

• Tähtajalised töölepingud

Koda tegi ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tähtajalist töölepingut on lubatud sõlmida ilma mõjuva põhjuseta. Lisaks tuleb seaduses muuta leebemaks tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut, et tähtajaline tööleping ei muutuks nii kergesti tähtajatuks.

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Töötasu arestimisakti täitmisega seotud tööandjate koormuse vähendamine

Praegu peab tööandja osutama kohtutäiturile töötasu arestimisakti alusel sisuliselt tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures on tegemist tööandja jaoks üsna keerulise ja ajakuluka protsessiga. Tööandja peab arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid kohtutäiturite arvelduskontodele. Tegime ettepaneku muuta tänast süsteemi selliselt, et kohtutäitur hüvitab tööandjale töötasu arestimisakti täitmisega seotud kulud või teeb kohtutäitur ise tööandja eest vajalikud arvutused või tööandja annab kohtutäiturile teada, mis kontole ta töötaja palga kannab ning kohtutäitur teeb muud tegevused ise.

Valitsus toetas koja ettepanekut osaliselt. Esiteks plaanitakse lihtsustada arestimise arvutusskeemi oluliselt, mis vähendab tööandjate halduskoormust aktide täitmisel. Teiseks, kui tööandja maksab töötasu Eesti võlgniku Eesti pangas asuvale kontole, siis toimuvad töötasust kinnipidamised pangakonto aresti kaudu ja tööandja vabaneb täielikult arestimisakti täitmisest. Kui tööandja jätkab töötasu väljamaksmist võlgniku välismaal asuvale kontole, siis peab ta taluma ka edaspidi arestimisakti kohustuse täitmist, kuid osaliselt olukord leeveneb siiski ka neil juhtudel tööandja jaoks, kuna lihtsustuks arestimise arvutusskeem. 2026. aasta esimeses kvartalis valmib vastava seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsus.

• Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest

Koda tegi ettepaneku muuta vähendatud töövõimega töötajate puhul sotsiaalmaksu soodustuse saamise kord tööandja jaoks automaatseks, nii et töötukassa rakendab soodustust ise juhul, kui tööandja juures töötab vähenenud töövõimega töötaja, ning tööandjal on võimalus soovi korral sellest loobuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta ettepanekut, sest see toob kaasa riigieelarve kulude kasvu ning see muudaks meetme eesmärki ehk see ei oleks enam sihipärane meede vähenenud töövõimega töötajate töötamise toetamiseks, vaid automaatne maksusoodustus tööandjatele. Lisaks riivab ettepanek isikuandmete kaitset, kuna terviseandmed on delikaatsed ja nende avaldamine tööandjale peab olema isiku enda otsus.

• Sisserände piirarvu suurendamine

Kuna sisserände piirarv takistab tööandjatel palgata välismaalasi, siis tegime ettepaneku suurendada sisserände piirarvu.

Seda ettepanekut on teatud määral arvesse jõudnud. Nimelt on riigikokku jõudnud eelnõu, mis võimaldab välismaalasel saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt. Eelnõu seab ka piirangu, kui palju võib selliseid elamislubasid anda sisserände piirarvu väliselt. Majanduskasvu ajal võib anda kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast (ca 2600 elamisluba aastas) ning muul ajal kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Tutvu eelnõuga

• E-arved

Kui e-arved muutuvad käibemaksukohustuslaste vahel kohustuslikuks, siis ei tohi sellega kaasneda ettevõtjatele täiendavaid kulusid ega halduskoormust.

Valitsus kiitis ettepaneku heaks ning selgitas, et e-arvete seadustamise protsess on käimas.

• Elektriautode laadimistaristu

Koda tegi ettepaneku, et Eesti teeks ELis ettepaneku jätta hoonete energiatõhususe direktiivist välja nõue, mis kohustab mitteeluhoonetel rajama elektriautode laadimistaristu. Selle nõude täitmine on ettevõtetele ebamõistlikult kulukas ning keeruline on hinnata, millise võimsusega tuleks laadijad või kaablid paigaldada.

Valitsus selgitas, et laadimistaristu nõuete ülevõtmisel rakendatakse kõiki võimalikke erandeid ja alternatiive. Näiteks on juhtmetaristu rajamise nõuete täitmisel võimalik kasutada olemasolevaid kaablitorusid, näiteks neid, mis on paigaldatud tänavavalgustuse jaoks.

• Usaldusväärsetele tööandjatele erisus välismaalaste palkamisel

Sisserände piirarvu täitumise probleemi lahendusena pakkusime välja idee, et kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nö usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel juhul ei lähe tema elamisluba sisserände piirarvu alla.

Seda ettepanekut ei ole arvesse võetud, kuid sisserände piirarvu probleemi leevendamiseks on riigikogu menetluses eelnõu, mis võimaldab välismaalasel saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Tutvu eelnõuga

• Kerghaagiste liikluskindlustus

Tegime ettepaneku kaotada haagise, eriti kerghaagise (haagis, mille täismass ei ületa 750kg) osas kohustuslik liikluskindlustus.

Valitsus ei toetanud seda ettepanekut, sest ettepanek halvendaks olulisel määral haagiste omanike kaitset ning võimalust haagisega reisida.

• Täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

Koda tegi ettepaneku kaotada täienduskoolitusasutustele seatud nõue esitada ja säilitada tegevusnäitajaid.

Haridus- ja teadusministeerium on nõus välja töötama lihtsamaid lahendusi, kuid tegevusnäitajate esitamine peaks jääma. Ministeerium on valmis üle vaatama tegevusnäitajate 3-aastase säilitamise ja dokumentaalse tõestamise nõude 

• Erisus investoritele välismaalaste palkamisel

Tegime ettepaneku vabastada sisserände kvoodi alt välismaalased, kes tulevad tööle äriühingusse, kes tänu uuele investeeringule on loonud Eestisse vähemalt teatud arvu uusi töökohti.

Seda ettepanekut ei ole arvesse võetud, kuid sisserände piirarvu probleemi leevendamiseks on riigikogu menetluses eelnõu, mis võimaldab välismaalasel saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Tutvu eelnõuga

• Erakopeerimistasu hüvitamine riigieelarvest

Ettevõtete halduskoormuse vähendamise eesmärgil tegime ettepaneku maksta edaspidi muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist erakopeerimise eest läbi riigieelarve.

Valitsus ei kiitnud seda ettepanekut heaks. Hüvitise riigieelarvest rahastamine ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt küll keelatud, kuid sellisel juhul panustaksid hüvitise summasse kaudselt ka juriidilised isikud maksumaksjatena. Seetõttu ei ole riigieelarveline rahastamine eelistatum variant. Ühtlasi ei ole justiits- ja digiministeeriumi hinnangul tasu kogumisega ja jaotamisega kaasnevad kulud ega halduskoormus ülemäärased.

• Töömasinate kohustuslik liikluskindlustus

2024. aasta 1. detsembril jõustusid liikluskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt on nüüd kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite nimekirjas ka sõidukid, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõidukid, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi. See tähendab, et kohustusliku liikluskindlustuse alla lähevad näiteks ka tõstukid ja laadurid. Tegime ettepaneku vabastada töömasinad (tõstukid, laadurid) kohustusliku liikluskindlustuse nõudest.

Valitsus andis teada, et liikluskindlustusseadus võimaldab mitte kindlustada liiklusregistrisse kandmata sõidukeid, mida kasutatakse väljaspool teeliiklust avalikuks liikluseks suletud alal. Loe lähemalt

• Majandusaasta aruande esitamine

Tegime ettepaneku vabastada väga väikesed ettevõtted majandusaasta aruande esitamise kohustusest. Näiteks ettevõtted, kus on ainult üks omanik ja mis ei ole käibemaksukohustuslased. Avalikkusel ei ole selliste ettevõtete majandusnäitajate osas suurt huvi. Piisab sellest, kui selline väga väike ettevõte esitab andmed maksuhaldurile.

Valitsus ei kiitnud seda ettepanekut heaks, leides, et ilma majandusaasta aruandeta jääks väga oluline info lepingute sõlmimisel saamata. Lisaks toodi välja, et majandusaasta aruande esitajad saavad tulevikus hakata esitama 90% ulatuses eeltäidetud majandusaasta aruandeid, mille andmed põhinevad varasemalt esitatud andmetel, lisaks tekib 0-aruande esitamise võimalus.

• Sadeveearuande esitamise sagedus

Sadevee kontrolli analüüsid tuleb läbi viia 2 korda aastas, kuid KOTKAS portaalis tuleb deklareerida 4 korda aastas. Mõistlik oleks see, kui ka KOTKAS portaalis tuleb deklareerida 2 korda aastas.

Kliimaministeerium analüüsib võimalust, et muuta sademevee puhul deklaratsiooni esitamise sagedust selliselt, et see ühtiks sademevee proovivõtusagedusega. Siiski ei ole see ettevõtjatel koormust vähendav lahendus juhul, kui sama keskkonnakaitseloaga on seotud ka näiteks reoveepuhasti ja sellest tulenevalt tuleb niikuinii 4 korda aastas deklaratsioon esitada.

• Välistöötajate palgakriteerium

Lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele ja töötamiseks mõeldud tähtajaliste elamislubadega Eestis töötavatele välismaalastele tuleb üldreeglina maksta Eesti keskmist palka. Arvestades, et paljudes sektorites ning ka regioonides on keskmine palk oluliselt madalam kui Eesti keskmine palk, siis tegime ettepaneku vähendada välismaalaste seaduses sätestatud keskmise palga nõuet. Näiteks on üheks lahenduseks asendada keskmise palga nõue sektori keskmise palgaga.

Valitsus on vähesel määral koja ettepanekuga arvestanud. Tänaseks on riigikokku jõudnud eelnõu, mis näeb ette, et tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tuleb välismaalasele keskmise palga asemel maksta vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Muudatus jõustub eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Tutvu eelnõuga

• Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise aeg

Koda tegi ettepaneku mitte pikendada tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaega kahelt kuult kolme kuuni. Selle asemel tuleb otsida võimalusi, kuidas taotluse läbivaatamise keskmist aega lühendada.

Koja ettepanekut ei võetud arvesse, sest vastav muudatus jõustus 2026. aasta 1. jaanuaril. Samas anti teada, et paralleelselt tegeletakse kiirendatud menetluse protsessi väljatöötamisega ning rändemenetluste digitaliseerimisega, mis kiirendab protsessi. Oktoobrist rakendatakse kiirendatud lühiajalise töötamise ja elamisloa taotluse menetlust strateegilistest sihtriikidest pärit soodustatud töötajate kategooriatele.

• Töötamise registrisse andmete sisestamine

Tegime ettepaneku võimaldada töötamise registris sisestada järjestikuseid puudumisi etteulatuvalt, märkides iga kande juurde selle kehtivuse alguskuupäeva, isegi kui eelmine puudumine ei ole veel lõppenud.

Valitsus kiitis ettepaneku heaks. See ettepanek on plaanis ellu viia andmepõhise aruandluse projekti käigus. Planeeritud valmimise aeg on 2026. aasta juuli.

• Töölepingu peatumine töötamise registris

Töötamise registrisse saab sisestada töölepingu peatumise pikkusega kuni 5 aastat, sh 5 aastat hakatakse lugema peatumise sisestamise kuupäevast, mitte peatumise tegelikust algusest. Antud piirang toob kaasa selle, et tööandja ei saa andmeid edastada endale sobival ajal, vaid peab ootama konkreetset päeva. Tegime ettepaneku võimaldada töötamise registris töölepingu peatumist ka tööandja määratud kuupäeval, mitte kande tegemise kuupäeval.

Valitsus ei kiitnud seda ettepanekut heaks. Saime vastuseks, et probleemiks saavad olla üksnes tasustamata puhkus ja selline töölepingu peatumine, kus tööandjal puudub üldse tööjõumaksude tasumise kohustus. Töötamise peatamise lõpetamise kuupäev tuleb esitada 10 päeva jooksul alates peatamise lõpetamisest. Seega saab neid peatamisi esitada tähtajatult. Süsteemi poolt on 5-aastane piirang andmekvaliteedi tagamise eesmärgil, kuid seda parameetrit saab muuta.

• Töötaja maksuresidentsuse muutumine

Töötaja maksuresidentsuse muutumisel võiks maksu- ja tolliamet teavitada kohe ka tööandjat. Maksuresidentsust muudetakse ka tagasiulatuvalt, seega isegi kui tööandja teeb ise päringuid, siis ei pruugi andmed olla ajakohased.

Valitsus kiitis ettepaneku osaliselt heaks. Järgmise sammuna analüüsitakse tegelikku probleemi ja võimalikke lahendusi. Automaatse teavituse süsteemiga kaasneb arenduskulu. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib ja kui suured kulud kaasneksid ettepaneku elluviimisega riigile.

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaldamise erisus üheisikuettevõtetele

Tegime ettepaneku, et töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldataks täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik. Ettepanekut on arvesse võetud. 

Valminud eelnõu kohaselt ei kohaldata edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ettevõtetele, kus puudub klassikaline alluvussuhe. See vähendab märgatavalt bürokraatiat inimestele, kes on iseenda tööandjad. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks teatud nõuded, näiteks kohustus tagada igas tööolukorras töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohane kasutamine. Loe lisaks.

• Töötervishoiu olukorra analüüsi nõuded 

Koda tegi ettepaneku leevendada töötervishoiu olukorra analüüsi nõudeid väikese töötajate arvuga ettevõtetele, kus riskid on sageli madalamad. 

Ettepanekut on arvesse võetud. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei pea töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Loe lisaks.

• Esmaabiandja määramise nõuete lihtsustamine

Tegime ettepaneku muuta esmaabiandja määramise nõudeid paindlikumaks, et vältida dubleerivaid kohustusi ja arvestada kaasaegseid tööviise (nt üksinda töötamine).

Ettepanekut on arvesse võetud. Eelnõu kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas (nt büroohoone) tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Lisaks ei pea edaspidi esmaabiandjat määrama tervishoiuteenuse osutaja, kuna sealne personal on niigi erialase ettevalmistusega. Loe lisaks.

• Töökeskkonnavoliniku valimise muutmine vabatahtlikuks

Koda tegi ettepaneku muuta töökeskkonnavoliniku valimine vabatahtlikuks, et vältida olukordi, kus tööandja peab vägisi leidma inimese rolli, mille täitmise vastu puudub töötajatel reaalne huvi. 

Ettepanekut on arvesse võetud. Edaspidi peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt 10% ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik. Loe lisaks.

• Töökeskkonnanõukogu moodustamise kohustus

Tegime ettepaneku muuta töökeskkonnanõukogu moodustamise nõue vabatahtlikuks. 

Ettepanekut on arvesse võetud. Edaspidi moodustatakse töökeskkonnanõukogu tööandja algatusel või kui vähemalt 10% ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab.  Loe lisaks.

• Esmane tervisekontroll toimub hiljem

Koja ettepanek oli, et  esmane tervisekontroll tuleb korraldada 2 kuu jooksul pärast katseaja lõpp ehk kuus kuud peale tööle asumist. 

Ettepanekuga on arvestatud. Edaspidi peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli praeguse 4 kuu asemel hiljemalt 6 kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Loe lisaks.

• Riskianalüüsi koostamise kohustus

Tänasel kujul riskianalüüs ei arvesta erinevate ettevõtete olemuse ja vajadustega ning seega tegi koda ettepaneku, et tänasel kujul riskianalüüs ära kaotada vähemalt madala riskiga töökeskkondade puhul. 

Muudatus on jõudnud osaliselt eelnõusse. Plaanitavate muudatuste kohaselt tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökeskkonna andmekogusse. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, koostama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 

• Töökeskkonna spetsialisti määramine

Koda tegi ettepaneku, et seadus võiks võimaldada paindlikkust töökeskkonnaspetsialisti määramise osas vastavalt ettevõtte tegevusvaldkondadele. Näiteks kontoritöö puhul võiks seadus ette näha võimaluse, et töökeskkonnaspetsialisti kohustused ja ülesanded oleksid tööandja täita ning tööandja ei peaks eraldi töökeskkonnaspetsialisti töötajate seast määrama. 

Muudatus on jõudnud eelnõusse. Kui tööandja ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti, siis edaspidi eeldatakse, et tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise. Kui tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, peavad tal olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Kui tööandja tunneb, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi töökeskkonna ja -ohutuse küsimustega tegeleda, saab tööandja volitada selleks pädevama isiku enda ettevõttes ja pädeva isiku puudumisel tellida ettevõttevälise spetsialisti. 

• Töökeskkonna sisekontroll kaob

Koda tegi ettepaneku kaotada tööandja kohustus viia läbi süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli ning kohustus seda igal aastal läbi vaadata, analüüsida tulemusi ning kohandada. 

Eelnõu kaotab töökeskkonna sisekontrolli kohustuse. 

• Isikukaitsevahendite väljastamise kohta arvestuse pidamine

Koda tegi varasemalt ettepaneku, et edaspidi ei oleks tööandjal kohustust pidada arvestust isikukaitsevahendite väljastamise kohta. Isikukaitsevahendite üle arvestuse pidamine peaks olema töötaja vaba valik ja võimalus. 

Ettepanekut on arvestatud ja see on jõudnud eelnõu rakendusakti. Selle kohaselt eemaldatakse seadusest viide, et tööandja peab pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust. 

•  Redeli kontrollimise nõue

Palusime üle kontrollida töövahendite kontrollimise sagedused ning pikendada määruses sätestatud redeli kontrollimise sagedust ühelt kuult näiteks kolmele kuule, et vähendada ettevõtete koormust. 

Ettepanekut on arvesse võetud ja see on jõudnud eelnõu rakendusakti. Edaspidi peab tööandja tagama redelite kontrollimise regulaarselt, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit. 

• Töötervishoiuteenuse osutamine

Et tagada, et kõik töötajad saaksid käia vajalikus tervisekontrollis ning kõik tööandjad suudaksid seda oma töötajatele pakkuda, tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames). 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Esmaabiesindaja koolituse kaotamine

Koja ettepanek oli kaotada esmaabiandja koolituse kohustus juhtudel, kus ettevõtte tegevus on madala riskiga, töötajaid on vähe ning töö toimub valdavalt kaugtöö vormis. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

•  Tehtava töö ohutusjuhend kaob

Koja soov oli, et juhul kui ettevõttes on ainult üks töötaja, kes on samal ajal ka ettevõtte omanik ehk tööandja, siis ei peaks tööandja koostama töötaja jaoks tehtava töö ohutusjuhendeid. 

Koja ettepanekut on arvesse võetud ja eelnõu kaotab tööandja kohustuse  koostada tehtava töö ohutusjuhend. Alles jääb vaid kohustus koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Erandina ei pea töövahendi ohutusjuhendit edaspidi koostama, kui tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit või tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks. 

• Kuvariga töötamise ohutusjuhend

Koda on teinud ettepaneku kaotada tööandja kohustus koostada kuvariga töötamise kohta ohutusjuhend ning kuvariga töötamisega seotud juhendamine ja väljaõpe, kuna kuvar on tänapäeval tavapärane ja igapäevane vahend. 

Ettepanek on valitsuse poolt heaks kiidetud.

• Ohutusjuhendid ainult ohtlike seadmete puhul

Ohutusjuhendid peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht. Laialdaselt kasutatavatele vahenditele, mida ka näiteks kodustes oludes kasutatakse, ei peaks olema nõutud ohutusjuhend. 

Ettepanek on jõudnud eelnõusse, mille kohaselt tööandjal kohustuse koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend, välja arvatud juhul, kui tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit või tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks. Loe lisaks.

• Võimalus tunnistada väliseid esmaabikoolituse tunnistusi 

Koda on teinud ettepaneku kehtestada võimalus tunnustada väliseid, kehtivaid esmaabitunnistusi tööalase esmaabikoolituse nõude täitmisel, näiteks kui töötajal on juba kehtiv esmaabitunnistus (saadud näiteks autokoolist).

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Töökeskkonnanõukogu liikmete koolitusnõuded

Koda on käinud välja ettepaneku leevendada töökeskkonnanõukogu liikmete koolitusnõudeid, et võimaldada nõukogu töös osaleda ka kõrgetel ametikohtadel töötajatel (nt tegevjuhid), kelle tööülesanded ei võimalda alati osaleda täies mahus koolitusel.             

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

•  Töötaja juhendamise ja väljaõppe kinnitamine

Oleme teinud ettepaneku lihtsustada töötaja juhendamise ja väljaõppe kinnitamist, võimaldades need tõendada ühe toiminguna ning loobuda eraldi dokumenteerimisest ja allkirjade kogumisest. 

Koja ettepanekut on arvesse võetud ning see on jõudnud eelnõusse. Tööandja peab juhendamise ja väljaõppe registreerima ning töötaja peab selle kinnitama, kuid kuna tegemist on ühe tervikprotsessiga, võib juhendamise ja väljaõppe registreerida ühel korral ning töötajal pole vaja eraldi juhendamist ja väljaõpet kinnitada. Loe lisaks.

• Väiksemate tööõnnetuste raporteerimine 

Oleme käinud välja ettepaneku, lihtsustada väiksemate tööõnnetuste (nt pindmised haavad, sinikad) raporteerimist ja uurimist, võimaldades nende dokumenteerimist ettevõttesiseselt lihtsustatud korras või loobuda üldse dokumenteerimiskohustusest, kui arstiabi ega töövõimetust ei järgne.    

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Ühte kontserni kuuluvate ettevõtete riskianalüüs

Et vältida samasse kontserni kuuluvate ettevõtete halduskoormust, oleme teinud ettepaneku lubada ühte kontserni kuuluvatel ettevõtetel, mis tegutsevad füüsiliselt samal pinnal ja kus töötajad töötavad samades tingimustes, kasutada ühist riskianalüüsi. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib

• Õhuruum töökeskkonnas

Koda on teinud ettepaneku lubada väiksemat kui 10m³ õhuruumi töötaja kohta juhul, kui on tagatud tõhus ventilatsioon ja hea õhukvaliteet. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

•  Rohkem näidiseid tööandjatele

Oleme palunud ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks luua tööinspektsiooni veebilehele valdkondade põhised ohutusjuhendite näidised, mida tööandjad saaksid kohandada ja kasutada oma ettevõttes.       

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Esmaabi täiendkoolituse sagedus

Koda on käinud välja mõtte pikendada esmaabiandja täiendkoolituse läbimise tähtaega kolmelt aastalt viiele aastale, et vähendada ettevõtjate halduskoormust. 

Vabariigi Valitsus ei kiitnud Koja ettepanekut heaks, sest nende hinnangul tuleb esmaabi andmise võtteid regulaarselt meelde tuletada, eriti olukorras, kus neid ei ole väga sageli vaja. Täiendkoolituse tähtaja pikendamist on varasemalt arutatud ja erinevad osapooled on leidnud, et 3 aastat on optimaalne aeg.

• Riskianalüüs peab olema lihtsam

Oleme seisnud mõtte eest, et säilitada tuleb suuremate riskidega töökeskkondades riskianalüüsi nõue, kuid tuleks muuta tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas olev riskianalüüsi tööriist lihtsamaks ja sektoripõhisemaks. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Tööinspektsiooni veebilehel peab olema rohkem näidisdokumente

Soovime, et tööinspektsiooni veebilehel suurendatakse kättesaadavate töötervishoiu ja tööohutuse juhendite ning näidisdokumentide hulka, pakkudes neid tegevuspõhiselt erinevate ettevõtteliikide (nt väike ehitusettevõte, IT-ettevõte, transpordiettevõte) jaoks. See aitaks vähendada suures mahus ettevõtjate halduskoormust. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Töötervishoiuarsti kontrolli vabastus põhjaliku tervisekontrolli korral

Soovime võimalust vabastada tööandja kohustusest suunata töötaja töötervishoiuarsti juurde, kui töötaja on hiljuti läbinud põhjaliku tervisekontrolli, mille tulemused katavad töötervishoiualase hindamise vajadused.            

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

• Riskianalüüs kodukontori korral

Oleme teinud ettepaneku vabastada tööandja kohustusest teha riskianalüüsi kodukontoris töötamise puhul, kui töötajaga on sõlmitud kaugtöö kokkulepe, mis sätestab vastutuse ja töötingimused.

Vabariigi Valitsus ei kiitnud muudatust heaks.

• Ühe mehe ettevõttes ei peaks kehtima tervisekontrolli kohustus

Koda on teinud ettepaneku vabastada tervisekontrolli kohustusest ettevõtted, kus ainus töötaja on ühtlasi omanik ja juhatuse liige, vähemalt madala riskiga töökohtadel. 

Koja ettepanekut on võetud arvesse ning see on jõudnud eelnõusse. Muudatus vabastab osaühingu ainuosanikud suuremast osast TTOS-is sätestatud kohustustest, sh tervisekontrolli korraldamisest. Loe lisaks.

• Olmekemikaalile ei peaks kehtima teatud nõuded

Oleme teinud ettepaneku, et ohtlike kemikaalide teavitamise ning väljaõppe kohustus ei peaks rakenduma juhul, kui töötaja kasutab töö käigus olmekeemiat või keemiat väga väikestes kogustes. 

Ettepanek on ministeeriumis analüüsimisel. Hetkel ei ole teada, millal analüüs valmib.

•  Riskianalüüsi pealkirja muutmine

Soovime, et oleks võimalus tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas riskianalüüsi pealkirjas kuvatava kuupäeva muutmist ka pärast dokumendi salvestamist, et kasutajad saaksid vajadusel parandada automaatselt lisatud sisestuskuupäeva.

Koja ettepanek on nüüdseks kasutusel ja pärast dokumendi salvestamist saab muuta selle pealkirja, sh kuupäeva.

• Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas kasutatav e-mail

Võimaldatud peaks olema tööandjal määrata tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas ise kontaktmeiliaadress, kuhu saadetakse teated, selle asemel et kasutada automaatselt äriregistri e-posti.

Plaanitav muudatus on töökeskkonna iseteeninduse (TEIS) tulevikuarenduste nimekirjas ning ideena teekaardil 2027. aastaks.