Mida arvad üleriigilise planeeringu aastani 2050 eelnõust?

Mis on üleriigiline planeering „Eesti 2050“?
See on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Üleriigiline planeering loob ruumilise terviklahenduse, mis seob loodus- ja kultuuriruumi, majanduse, taristu ja asustuse ühtseks, toimivaks süsteemiks ning suunab riigi arengut kestlikkuse ja ruumilise tasakaalu suunas. Planeering kujundab alusraamistiku nii valdkondlikele arengukavadele, riigi ja kohalike planeeringutele kui ka avaliku sektori investeeringutele, olles seega keskne tööriist ruumilise arengu juhtimiseks.

Mis on üleriigilise planeeringu eesmärk?
Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud, vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis, kujundades ruumilise aluse riigi julgeolekule, majandusarengule, ökoloogilisele tasakaalule ja regionaalsele sidususele.

Keda mõjutab?
Üleriigiline planeering võib mõjutada kõiki ettevõtteid Eestis. 

Millised on eelnõus sisalduvad ruumipoliitika põhialused?
Ruumipoliitika põhialused suunavad ruumilisi valikuid nii riigi, omavalitsuste kui ka valdkondlike strateegiate tasandil. Põhialused annavad arusaama, millist ruumi Eesti soovib tulevikus kujundada ja millistel alustel otsuseid tehakse. Eelnõus sisalduvad järgmised ruumipoliitika põhialused: 

• Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus (eelnõu lk 8-9). Elukeskkonna parendamisel tuleb järgida kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtteid. Kvaliteetne ruum hõlmab mitmekesist, funktsionaalset, kohaväärtuspõhist ja ligipääsetavat keskkonda, mis pakub võrdseid võimalusi kõigile ühiskonnagruppidele ning hoiab kultuuripärandit ja loodusväärtusi.  
• Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks (eelnõu lk 11). Ruumilises arengus vähendatakse loodusliku maa tehiskasutusse võtmist. Ruumiotsustes järgitakse maahõivehierarhiat, mille alusel: 
  1) välditakse täiendavat maahõivet ja mulla tehislikku katmist nii palju kui võimalik;
  2) kui see osutub võimatuks, siis eelistatakse arenduseks juba hõivatud maad või kaetud mulda;
  3) selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning välditakse heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust;
  4) juhul, kui eelnevad lahendused ei ole rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega.
• Maa ja ruumi kooskasutus (eelnõu lk 11). Maa ja ruumi kooskasutuse eesmärk on tõhustada olemasoleva ruumi, taristu ja hoonestuse kasutust ning vähendada uute alade hõivamise vajadust. 
• Mitmekesistamine ja tasakaalustatud tihendamine (eelnõu lk 11). Mitmekesistamine ja tasakaalustatud tihendamine toetavad elujõuliste ja kvaliteetsete linnade ning asulate arengut. Eesmärk ei ole pelgalt hoonestuse tihendamine, vaid olemasoleva ruumi – sh rohealade, parkide ja avalike alade – targem ja mitmekesisem kasutamine.

Millised on eelnõu kohaselt planeerimispõhimõtted?
Planeerimispõhimõtted on ruumiotsuste tegemise suunised, mis täpsustavad ruumilise arengu eesmärke ja aitavad neid rakendada erinevates planeerimisolukordades. Eelnõus sisalduvad järgmised planeerimispõhimõtted.

• Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala (eelnõu lk 13-14). Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest. Selle kaudu tagatakse Eestile oluliste väärtuste kaitse, suveräänsus ja territooriumi terviklikkus. Samuti toetab ruumiline planeerimine kriisivalmidust ning turvalisust. Nende teemadega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel.
• Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht (eelnõu lk 15-18). Eesti maakasutus ja ehitatud keskkond on kliimamuutustega kohanenud. Maa ja ehitatud keskkonna kasutamist suunatakse kliimaneutraalsuse suunas. Kliimakindluse alustalana väärtustatakse loodusalasid ja toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel taastades. Selle kaudu aitab üleriigiline planeering tervikuna kõigis ühiskonna- ja majandusvaldkondades vähendada maahõivelisi kliimamõjusid.
• Tugevatel keskustel põhinev asustus (eelnõu lk 19-24). Eesti tasakaalus areng tugineb tugevatele keskustele. Nende mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule. Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist. Kasutusele võetakse maahõivehierarhia loodusliku maa hõivamise vähendamiseks, juurutatakse kohanduvat ja väärtuspõhist maa- ja ruumikasutust.
• Elurikkad kompaktsed asulad (eelnõu lk 25-27). Kompaktsuse saavutamiseks vähendatakse edasises ruumilises arengus looduslikele aladele uute tehisalade teket. Linnaline asustus ei laiene looduslikele aladele ja põllu- ning metsamajandusmaadele. Maaliste piirkondade areng toimub traditsioonilisi asustusmustreid hoides ning põllu- ja metsamassiive säilitades. Keskuste tihendamine suurendab kasutusaktiivsust – hooned, taristu, teenused, elurikkad rohealad ja puhkevõimalused toimivad koos ning on efektiivses kasutuses. Eesti ajaloolised linnasüdamed on elavad ja mitmekesised. Ajalooline ehitatud pärand on olulise elukeskkonna osana aktiivses kasutuses.
• Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades (eelnõu lk 28-29). Ettevõtluse ruumiline areng tugineb asustuse rollijaotusele ja olemasolevatele või varem kasutuses olnud ettevõtlusaladele (pruunaladele, sh ka maapiirkondades). Edendatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, kus kujunevad tugevad arenguklastrid ning areneb tööstus ja ärisektor koos rahvusvaheliste peakontoritega. Olulisel kohal on kohalikest ressurssidest lähtuv suurema lisandväärtusega ettevõtlus võimalikult pika kohapealse väärtusahelana. See aitab vähendada nii tooraine, toodangu kui töötajate sundliikumisi ja toetab piirkondliku eripära kestlikku arendamist. Ressurssidena käsitletakse lisaks maavaradele näiteks ka sadamaid, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole ning oskustööjõudu. Efektiivseks maa- ja ruumikasutuseks seotakse tõhusalt erinevate funktsioonide võrgustikud, nt energiamahuka tööstuse kavandamine taastuvenergiaparkide naabrusesse, sadamate ja raudteeümbruse arendamine tööstus- ja logistikaaladena ning ringmajandusliku tööstussümbioosi juurutamine.
• Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana (eelnõu lk 30-31). Tähtsustatakse looduse hüvesid pakkuvat rohevõrgustikku, mis tasakaalustab majandustegevust ja toetab elurikkust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke.
• Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus (eelnõu lk 32-35). Tagatud on head ühendused toimepiirkondade sees ja pealinna, regionaalsete ja piirkondlike linnade vahel. Raudtee on asustuse "selgroog", raudteejaamade ümbruse asulad on eelisarendatud. Asulad kujundatakse säästlikke liikumisviise toetavaks. Igapäevaste liikumiste vähendamiseks paiknevad inimeste elukohad, teenused ja töökohad lähestikku. Arendatakse rahvusvahelisi ühendusi tagavaid transpordisõlmi.
• Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu (eelnõu lk 36-39). Taristuvõrgustikud on ruumisäästlikud ja kliimakindlad, toetavad tasakaalustatud asustusstruktuuri ja ettevõtluse arengut. Taristu on kasutatav ka kriisiolukordades. Hajusalt toodetud taastuvenergia kohapealne kasutus toetab tõhusat tarbimist ja kohalike kogukondade energiasõltumatust.
• Tugev mere ja maismaa seos (eelnõu lk 40-41). Eesti mereala ja maismaa terviklikuks toimimiseks ühildatakse mereala planeering ja koostatav üleriigiline planeering. Toetatakse mereala planeeringuga määratud Eesti mereruumi ja ranniku piirkondlikku eripära väljendavate n-ö meri-maismaa klastrite toimimist. Rannikupiirkondades on tasakaalus elukohad ja loodusalad, väärtustatakse rannakultuuri. Toimivad ja mitmekesised sadamad on asustuse oluliseks osaks ja rahvusvaheliste majandussidemete sõlmpunktiks. Tagatud on päästetegevust võimaldavad ligipääsud maalt merele ja merelt maale. 

Millised on peamised tegevussuunad üleriigilise planeeringu elluviimiseks?

• Keskuste tugevdamine ja konkurentsivõime tõstmine (eelnõu lk 60-62). Selle tegevussuuna alla kuuluvad ühenduste ja side-, digitaristu arendamine; elamumajanduse strateegiad väljaspool kasvukeskusi ning mitmekesise ettevõtluse sihitud toetamine. 
• Ruumisäästlik ja kestlik maakasutus (eelnõu lk 62-65). Selle tegevussuuna alla kuuluvad maahõivehierarhia mudeli rakendamine; kompaktse asustuse soosimine; linnaregioonide terviklik planeerimine ning arengu juhtimine; kliimakindla asularuumi kavandamine ning kooskasutuse soosimine. 
• Täpsemate riigitasandi planeeringute koostamine (eelnõu lk 66-67). Selle tegevussuuna alla kuuluvad toimepiirkondade ülevaate/profiili loomine ning täpsemate riigitasandi planeeringute koostamine. 

Anna teada, mida arvad üleriigilise planeeringu eelnõust. Vastust ootan hiljemalt 30. märtsiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.