Riigikogu võttis vastu ehitusseadustiku muudatused, mis lihtsustavad ehitusnõudeid
Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu ehitusseadustiku muudatused, millega uuendatakse ehitusseadustikku, et kõrvaldada aastate jooksul ilmnenud probleemid. Näiteks muudatustega pikendatakse ehitusteatise kehtivusaega kahelt aastalt nelja aastani ning edaspidi ei ole vaja esitada kasutusloa taotlust iga ehitusloaga hõlmatud hoone kohta eraldi.
Ehitusteatise kehtivusaeg pikeneb
Muudatustega nähakse ette ehitusteatise alusel saadud ehitusõiguse kehtivusaja pikendamine neljale aastale. Praegu võib ehitusteatise alusel teha ehitustöid kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või teatise heakskiitmisest arvates.
Ajutise ehitise püstitamise erisus
Uue võimalusena nähakse muudatustega ette võimalus ajutise ehitise püstitamiseks ka juhul, kui ajutise ehitise kasutusotstarve ei vasta üldplaneeringu juhtotstarbele, katastriüksuse sihtotstarbele või detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbele ning tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviidavus ja juhtotstarve jääb valdavaks. Eesmärgiks on võimaldada ulatuslikumat maa nn vahekasutust. Samas tuleb meeles pidada, et kõnealune muudatus ei võimalda kõrvale kalduda muudest planeeringus sätestatud tingimustest, näiteks ehitisealune pind, ehitise maht või haljastusprotsent.
Projekteerimistingimused vajaduspõhiselt
Muudatustega nähakse ette võimalus anda projekteerimistingimusi vajaduspõhiselt seadustikus sätestamata juhtudel. Projekteerimistingimustega on võimalik saada teada asukohas kehtivatest piirangutest ehitusprojekti koostamata, mis võimaldab hoida kokku kulutusi ehitusprojekti koostamisel ja selle menetlemisel ning on lõppastmes vähem koormav nii taotlejale kui ka menetlejale. Selliste tingimuste taotlemine on taotlejale vabatahtlik, st neid taotleb vaid isik, kes näeb nendes enda jaoks väärtust.
Edaspidi saab korraga käsitleda mitut ehitist samal kasutusloal
Kavandatavate muudatuste tulemusena ei ole enam vajalik esitada kasutusloa taotlust iga ehitusloaga hõlmatud hoone kohta eraldi. Ehitisregistri tehnilised lahendused võimaldavad korraga käsitleda mitut ehitist samal kasutusloal ka juhul, kui neil ehitistel on erinev kasutusotstarve ja neile kehtivad seetõttu erinevad nõuded ja tingimused. Nii ei ole vaja igale ehitisele eraldi kasutusloa dokumenti vormistada. Väga mahukate, mitmekümneid ehitisi hõlmavate menetluste puhul on eraldi kasutusloa taotluste esitamine ja lubade väljaandmine koormav.
Projekteerimistingimustega saab täpsustada ehitisealust pinda ja kõrgust
Edaspidi on võimalik projekteerimistingimustega täpsustada lisaks detailplaneeringus sätestatud hoonestusalale ka ehitisealust pinda ning senise 10% asemel saab nimetatud tingimusi täpsustada kuni 15% ulatuses esialgsest lahendusest. Samuti on edaspidi võimalik projekteerimistingimustega täpsustada ehitise kõrgust senise 10% asemel sõltuvalt ehitise kõrgusest kuni kolm meetrit või 15% esialgsest lahendusest. Sellega tagatakse laiendamise teel korruse lisamise võimalus üksik- ja paariselamutel ning korterelamutel, kus see varasemalt võimalik polnud.
Alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga hooned on vabaehituse all
Edaspidi on kõik alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla viie meetri kõrged hooned loa ja teavituskohustuseta. Seega, edaspidi kõik alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga hooned kuuluvad nn vabaehituse alla.
Muudatused jõustuvad 1. augustil 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda siin.