Riigikogu menetluses on eelnõu, mis leevendab alaealiste töötamise tingimusi ning muudab palgavahemiku enne intervjuud avalikuks

Riigikogus on menetluses töölepingu seaduse muudatused, millega leevendatakse alaealiste töötamise tingimusi. Samuti võetakse eelnõuga osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötasude läbipaistvuse kohta ehk edaspidi peab tööandja andma töölesoovijale hiljemalt enne tööintervjuud töötasu või töötasuvahemiku info.

Alaealiste töötingimused muutuvad leebemaks
Eelnõu kohaselt saavad 7–17-aastased töötada oma pereettevõttes ilma tegevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldavad plaanitavad muudatused alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt ehk iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood. Lisaks lühendatakse 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Koda toetab plaanitavaid muudatusi, kuna need aitavad noortel lihtsamini saada esimest töökogemust ning vähendavad tööandjate halduskoormust.

Alkoholi käitlemise piirangu erisus alates 16-aastastele
Kaubanduskoja ettepanekul on eelnõusse jõudnud ka muudatus, mille kohaselt tohib vähemalt 16-aastast noort lubada töötama töödel, mis on seotud alkohoolsete jookide valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga. Praktikas puudutab see eelkõige toitlustus-, majutus- ja teenindussektorit, kus noortele pakutakse sageli esimesi töövõimalusi. Praegused piirangud vähendavad põhjendamatult noorte võimalusi tööturule siseneda ning süvendavad tööjõupuudust sektorites, kus hooajalise ja osalise tööjõu vajadus on suur. Koja hinnangul on alaealiste kaitse tagatud sellega, et tööle asumiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Samuti jääb tööandjale kohustus tagada ohutu ja seaduslik töökeskkond.

Tööandja peab edaspidi enne töövestlust avaldama palgainfo
Plaanitavate muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja esitama töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta. Eeldatav töötasu on töökoha põhitöötasu ja eeldatav töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust).

Vabatahtlik palgapeegli teenus tööandjatele
Muudatustega sätestatakse õiguslik alus palgapeegli teenusele ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digilahendus ettevõtte palgalõhe seiramiseks, pakkudes tööandjatele tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevat agregeeritud analüüsi, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Analüüsi teostab Statistikaamet. Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on vabatahtlik. Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töökeskkonna andmekogu kaudu. Soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata töökeskkonna andmekogusse.

Kaubanduskoda tõi Riigikogule saadetud arvamuses välja, et seaduses peab olema selgelt kirjas, et palgapeegli kasutamine on tööandjale vabatahtlik. Samuti palusime seletuskirja tasandil täpsustada, et palgapeegel on vabatahtlik analüüsi- ja ennetustööriist ning see ei kujuta endast tõendit sama või võrdväärse töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes.

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga saab tutvuda SIIN.