Riigihangete vaidluskomisjoni otsustamise tähtaega ei tohi koja hinnangul pikendada 30 päevalt 60 päevale

Rahandusministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib anda riigihangete vaidluskomisjonile õiguse mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega seniselt 30 päevalt kuni 60 päevani ning tõsta riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärasid. Koda andis ministeeriumile teada, et ei toeta plaanitavat muudatust, kuna pikendatud tähtaeg kahjustab ettevõtjate õiguskaitse kättesaadavust ja suurendab ebakindlust hankelepingu sõlmimisel.

Muudatuse tulemusel pikeneb otsuse tegemine kuni 60 päevani
Plaanitavate muudatuste kohaselt soovitakse riigihangete seadusesse lisada punkt, mis annab riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) uue võimalusena mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb menetlusosalisi teavitada ja informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kõik vaidlustused läbi vaadata 30 päeva jooksul sõltumata vaidlustuse keerukusest. Seaduse muudatus annab VAKO-le võimaluse pikendada vaidlustuse läbivaatamist 1–30 päeva sõltuvalt asja keerukusest või muudest asjaoludest.

Säilima peab menetluse efektiivsus ja kiirus
Koda on seisukohal, et pikendatud tähtaeg kahjustab ettevõtjate õiguskaitse kättesaadavust, suurendab ebakindlust hankelepingu sõlmimisel ning on vastuolus senise menetluskiiruse printsiibiga, mis on olnud Eesti süsteemi tugevuseks.

Halduskohus peab hankeasja läbi vaatama 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates ning kui vaidluse lahendamise tähtaeg vaidlustuskomisjonis pikeneb kohtumenetlusest pikemaks, kaotab vaidlustuskomisjon oma praktilise mõtte ja eelise ettevõtja jaoks. Sellisel juhul ei ole sel eraldi menetlusetapil mõtet, sest see ei täida enam oma esmaseid eesmärke. 

Leiame, et vaidlustuskomisjon peab oma eesmärgi täitmiseks olema kiire, lihtne ja odav. Kui sellest saab veniv ja ajamahukas menetlus, muutub see ettevõtjate jaoks ebamõistlikuks ega paku vajalikku alternatiivi kohtuvaidlusele. 

Muudatus paneks nii pakkujad kui hankijad keerulisse olukorda
Tähtaja pikenemine kuni 60 päevani tekitab probleeme nii pakkujatele kui hankijatele, kuna pakkuja ei pruugi suuta hoida oma pakkumust kehtivana kogu vaidluse vältel, eriti kui see nõuab tagatisi, ressursi reserveerimist või hinnapakkumiste uuendamist. 

Kui pakkumus aegub enne vaidluse lahendamist, ei saa hankija sellega enam lepingut sõlmida. Hankija vaatest tähendab see riski, et tuleb korraldada uus hange, leida ajutisi lahendusi (nt lepingute pikendamine või uued raamlepingud) ja kanda lisakulusid. Kokkuvõttes toob see kaasa ebastabiilsuse, aja- ja rahakulu ning ohustab riigihanke eesmärkide tähtaegset täitmist.

Alternatiivseid lahendusi ei ole kaalutud
Koda tõi ministeeriumile saadetud arvamuses välja, et analüüsitud ei ole võimalikke alternatiivseid lahendusi. Kavandatav muudatus, millega menetlustähtaeg kahekordistub 30 päevalt 60 päevani, on märkimisväärse mõjuga, kuid selle mõju ulatust ei ole piisavalt analüüsitud ega põhjendatud. Näiteks ei ole analüüsitud võimalust rakendada mõõdukam ajapikendus, näiteks 10 või 15 päeva ulatuses, ega kaalutud tähtaegade pikendamist konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Arvestades, et vaidlustuskomisjon täidab kiiret ja paindlikku kohtueelset õiguskaitsefunktsiooni, oleks vajalik kaaluda ka vähem koormavaid alternatiive.

Plaanitav muudatus jõustub eelnõu kohaselt üldises korras ning hetkel ei ole teada, millal muudatus jõustub.

Täpsemalt on võimalik plaanitava muudatusega tutvuda SIIN.