President Karis nimetas aasta reservväelaseks Londonis elava nooremseersant Sten Vili
President Alar Karis kuulutas Kadriorus välja tänavuse aasta reservväelase ja aasta reservüksuse. Aasta reservväelase tunnustuse pälvis nooremseersant Sten Vili ning aasta reservüksuseks valiti 131. maakaitsepataljoni Echo kompanii (131MKP-E), mis on ka n-srs Vili koduüksuseks.
„Reservväelastena võimaldate Eestil vajaduse korral oma kaitsevõimet kiiresti kasvatada. Teie oskustele ja kogemustele saab Eesti rasketel hetkedel kindlalt toetuda. Te annate meie rahvale usku sellesse, et Eesti on hoitud,“ ütles president Karis aasta reservväelase ja reservüksuse tunnustamisel Kadriorus. „Eesti riigikaitse tuginebki eelkõige teile,“ lausus riigipea.
Aasta reservväelaseks valitud Sten Vili on silma paistnud järjepideva panuse ja eeskujuga Eesti riigikaitsesse. Ta on läbinud Kaitseliidu koolis nooremallohvitseri kursuse oma lennu parimana, on aktiivne kaitseliitlane ning osaleb praegu rühmaülema kursusel ja panustab instruktorina järgmiste reservväelaste ettevalmistamisse. Lisaks on ta läbinud mitmeid juhtimis- ja väljaõppekursusi ning aidanud kaasa nende läbiviimisele.
Vili pühendumus on tähelepanuväärne ka seetõttu, et ta elab ja töötab alaliselt Londonis. Sellest hoolimata osaleb ta regulaarselt Eestis toimuvatel õppustel, kursustel ja väljaõppes, kandes kõik sellega seotud kulud ise. Ainuüksi möödunud aastal kogunes tal Kaitseliidus üle 1000 aktiivsustunni.
Aasta reservüksuse tiitli pälvinud 131. maakaitsepataljoni Echo kompanii Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljoni lahingkompanii, mis on formeeritud Tallinna maleva Toompea malevkonna võitlejatest. Üksus on silma paistnud kõrge motivatsiooni, tugeva ühtekuuluvustunde ja aktiivse väljaõppetegevusega. Möödunud aasta jooksul toimus üksuse eestvedamisel seitse nädalavahetuse õppust ning õppustel osales keskmiselt ligi 80 protsenti koosseisust. Üksuse tugevus ei väljendu üksnes kõrges osalusmääras. Echo kompanii liikmed hoiavad kokku ka väljaspool teenistust, toetades üksteist igapäevaelus ning panustades ühiselt nii füüsilisse ettevalmistusse kui ka üksuse arengusse.
Lisaks anti üle aasta reservväelase ergutuspreemiad veebel Jussi Taarile Kaitseliidu Harju malevast, nooremleitnant Karl Torimile ja nooremleitnant Martin Kadaile Kaitseliidu Tallinna malevast, viimane kuulub samuti aasta reservüksusesse.
„Nii tänavused laureaadid nooremseersant Sten Vili ja Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljoni E-kompanii, aga ka ergutuspreemia saanud nooremleitnant Martin Kadai, kui veebel Jussi Taar kehastavad neid väärtusi, millele Kaitseliit toetub – vabatahtlikku panust, professionaalsust ja tugevat meeskonnavaimu. Nende tegevus näitab, et Eesti kaitsetahe ei piirdu geograafiliste piiridega ning et tugev reserv sünnib inimestest, kes on valmis panustama rohkem, kui neilt oodatakse. Ehk siis just sellised on tänapäeva kaitseliitlased parimal kujul,“ ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm.
„Eesti riigikaitse usutavus tuleneb hästi ettevalmistatud, aktiivsest ja kokku harjutatud väest, millest suurema osa moodustavad meie reservväelased. Just nemad on need suured kivid meie kaitsemüüris. Iga müür vajab aga pidevat hooldust ja kõik nomineeritud sõdurid ja üksused on näidanud ülesse vastutustunnet, algatusvõimet, meeskonnavaimu ning tahet, et see müür oleks alati vankumatu ning valmis kaitsma meie tahet ise oma saatuse üle otsustada. Kõik reservväelased ja -üksused, kes sellel aastal osalesid valikus kannavad edasi meie kaitseväe ühte aluspõhimõtet, et vastutatakse ja panustatakse terve ühiskonna hüvanguks,“ ütles kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.
Aasta reservväelase peapreemia suurus on 5000 eurot. Ergutuspreemiate suurus on 1000 eurot ning aasta reservüksusele määratud 4500 euro suurune preemia on mõeldud üksuse ühistegevuse toetamiseks.
Tunnustusi rahastatakse Reservväelaste fondist, mida juhib kaitseministeerium ning mille vahendeid haldab Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.