Lissaboni Nõukogu Teadusuuringute aruanne 'Roheline, digitaalne ja konkurentsivõimeline majandus"

Lissaboni Nõukogu Teadusuuringud (Lisbon Council Research) on Lissaboni majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse uuenemise nõukogu teaduslik haru, Brüsselis asuv mittetulundusühing, mille eesmärk on muuta Euroopa "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks, luues rohkem ja paremaid töökohti ning sotsiaalset ühtekuuluvust“, nagu Euroopa liidrid lubasid teha Lissabonis, Portugalis tippkohtumisel.

See mõttekoda on analüüsinud viimastel aastatel just Euroopa Liidus asuvate väikeettevõtete olukorda. 2023 vaatab ta neid, nii üldiselt kui riigiti, läbi kolme nö samba – roheline, digitaalne ja konkurentsivõimeline, kasutades selleks spetsiaalset indeksit.

2022. aastal võttis mõttekoda oma analüüsides olulise poliitilise arutelu suhtes kasutusele uudse lähenemisviisi, väites, et Euroopa kuulus kaksiküleminek (rohepööre ja digitaalne üleminek) toimiks ainult siis, kui lisataks oluline kolmas sammas – konkurentsivõime. See poliitikaülevaade tugines kahele olulisele ideele:

• kui Euroopa soovib tõsiselt saavutada oma ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja digitaalse kasutuselevõtu eesmärke, peab ta mobiliseerima ja aktiveerima erasektori energia ja talendi, julgustades muutusi ja ülemineku juhtimist eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd), mis moodustab 90% Euroopa majandusest ja millest on rohkem kasu kui 50% tööhõivest.
• kui EL poliitikakujundajad tahavad moderniseerida Euroopa majanduse vundamenti, muutes selle puhtamaks, tõhusamaks ja paremaks digitaalsel alusel, on esimene asi, mida nad vajavad, kindlad näitajad lünkade tuvastamiseks, eesmärkide seadmiseks, jälgimiseks. 

EL üldised tulemused
Oma analüüsis on mõttekoda kasutanud 18 alamnäitajat 21-st. Üldiselt  on Euroopa peamiste tulemuste osas paigas, mitte tegelikult positsiooni kaotamas, kuid ei tee ka selle saamiseks palju. Digiüleminek on üks erand – seal kõik 27 riiki näivad paranevat nähtavate edusammudega VKEde digiteerimise ja e-kaubanduse ja digitaalsete oskuste alal. Rohepöörde ja VKEde konkurentsivõime tulemusi saab kõige paremini kirjeldada "stabiilsena", kus mõnes piirkonnas on väike kasum, millega kompenseeritakse teiste piirkondade väikesi kahjumeid.

Leiud praeguste suundumuste ja kiiruse kohta kogu Euroopas, (kasutades jooksvat aegridade perspektiivi) osutab karmile järeldusele: kui Euroopa tahab tõepoolest saada 2050. aastaks esimeseks CO₂-neutraalseks maailmajaoks, peab ta tõhustama oma panust kõigis valdkondades. Mõnes valdkonnas on edusammud head – eriti VKEde digiteerimise valdkonnas –, kus enamiku riikide VKEsid võib näha kasutamas silmnähtavalt kaasaegset tehnoloogiat, mis mh avardab võimalusi enamate nišiturgude leidmiseks. Kuid konkurentsivõime ja rohepöörde vahel ei ole veel olulist seost. Lihtsamalt öeldes on keskkonnahoidlik tehnoloogia ja energiasüsteemi ümberkujundamine enamiku VKEde jaoks ikka veel kulukas ja mõnikord väga kulukas.

See paneb poliitikakujundajatele olulise vastutuse. Rohepööre peab olema ka selle läbiviijatele kasulik – mida saab teha investeeringute, turu avamise, aruka reguleerimise ja innovatsiooni kaudu.

Tegelikku pöördepunkti, kus sõltuvus fossiilkütustest on hinnalt kallim ja turg ja puhas tehnoloogia muutuvad normiks - seda pole veel olnud. Turg on ikka veel liiga väike, kulud tarbijatele on endiselt liiga kõrged. Ja üldine Euroopa lähenemisviis, mis põhineb õiguslikult siduvatel eesmärkidel ja trahvidel, on kuidagi kõrvale jätnud mujal kasutatavad tõhusad vahendid, nimelt agressiivsed stiimulid, ühised turukorraldusalgatused ja hinnatoetused.

Kõige parema tulemuse saavutas Rootsi. Eesti on nr 9, tõustes eelmise aastaga võrreldes ühe koha võrra kõrgemale tänu nö rohelise samba parematele tulemustele. Paraku on märkimisväärselt kehv digioskuste tase. Eesti digitaalne tugevus näib olevat suuresti avaliku sektori nähtus ega ole erasektoris sarnast hoogu võtnud. Head on Eesti tulemused VKEde valdkonnas. Konkurentsivõime osas on võrreldes eelneva aastaga väike langus.

For a detailed interactive breakdown, visit https://gdc.lisboncouncil.net/estonia