Kõrgharidus ei saa olla teooria ilma vastutuseta

Tehisintellekti ajastul kõlab üha valjemini täiesti uus küsimus: milleks üldse minna ülikooli, kui masinaru suudab sekunditega ette vuristada kogu inimkonna tarkuse?

Kuid mida vajab noor inimene täna? Just tehnoloogia kiire arengu tõttu on küsimus tulevikus vajalikest teadmistest praegu kriitilisem kui kunagi varem. Enam ei loe ainult info omamine. Nii õppimine kui ka õpetamine peavad lähtuma ühiskonna ja majanduse tegelikest probleemidest, millele ei ole ühte õiget vastust ja mille lahendamine eeldab koostööd, otsustamist ja vastutuse võtmist.

Siinkohal on hea näide tudengivormeli projekt, kus igal aastal ehitavad TalTechi ning Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid koos juhendajatega valmis uue auto: disainivad, ehitavad, turundavad, eelarvestavad ja otsivad rahastust. See ei ole simulatsioon – see on päris maailm.

Vastutusekoorem kasvab
Uute, kiiret reageerimist nõudvate väljakutsete tõttu on ülikoolidel senisest suurem vastutus mitte ainult tudengite, vaid ka ettevõtete ja ühiskonna ees. Vastutus tähendab seda, et ülikool annab lisaks vajalikele teadmistele ja oskustele edasi ka aktiivset mõtteviisi.

Eesti kui väikeriigi konkurentsivõime ei sõltu ainult sellest, kui palju diplomeid me väljastame. See sõltub sellest, kas meie ülikoolilõpetajad suudavad lahendada keerulisi, mitmetahulisi ja sageli vastuolulisi küsimusi – kas nad saavad vajaliku ettevalmistuse, et osata lahendada homme esilekerkivaid probleeme.

Kolmepoolselt väärtuslik õpe
Ülikool saab olla partneriks ettevõtetele, kes vajavad kohanemisvõimelisi, tänapäevase tehnoloogia tippteadmistega töötajaid, või soovivad katsetada koos tudengitega uusi innovaatilisi ideid. Väljakutsepõhine õpe tähendab, et õppetöö lähtekoht ei ole abstraktne peatükk, vaid reaalne küsimus ühiskonnast või ettevõttest. Tudeng ei lahenda kunstlikku ülesannet, vaid töötab probleemiga, millel on tegelik mõju.

Tänapäeva probleemid ei küsi, millisest teaduskonnast sa tuled. Energiaüleminek, robootika, andmemajandus, kestlik tootmine või nutikas transport eeldavad tehnilise, majandusliku, keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme üheaegset mõistmist.

TalTechis töötavad tudengid meeskondades, kus kohtuvad insenerid, IT-eksperdid, majandusinimesed ja teiste valdkondade esindajad. Koos lahendatakse ettevõtete ja ühiskonna väljakutseid ning antakse oma panus teaduse arengusse. Sageli kasvavad neist projektidest välja magistri- ja doktoritööd, mis viivad teaduse otse ühiskonna vajaduste keskmesse.

Kui ettevõte toob ülikooli oma päris probleemi või teostamist vajava idee, töötavad tudengid selle kallal akadeemilises raamistikus. Tulemuseks võib olla prototüüp, analüüs, kontseptsioon või edasiarendatav lahendus. Järelkasvust huvituv ettevõte näeb tudengi mõtlemist, tööeetikat ja koostööoskust juba enne töölepingu sõlmimist.

Uue aja õppejõud on koostööpartner
Suurim oht kõrgharidusele ei ole kriitika, vaid ükskõiksus. Kui auditoorium jääb tühjaks ja õppimine muutub passiivseks tarbimiseks, kaob ülikooli tuum.

Seetõttu on tänapäeva õppejõu roll üha enam seotud õppeprotsessi teadliku ja tervikliku suunamisega. Õppejõu ülesanne on toetada õppeprotsessi sujuvat kulgu ning arvestada eri osapoolte ootuste ja vajadustega.

Kui insener projekteerib süsteemi, andmeteadlane loob algoritmi või majandusteadlane kujundab mudeli, mõjutavad need otsused inimesi ja keskkonda. Kui me vastame tegelikele väljakutsetele, loome kõrghariduse, mis ainult ei reageeri muutustele, vaid kujundab neid ise. Nii sünnivad värsked ideed, uued lähenemisviisid, meeskonnad ja koostöö. Ja neid ei suuda tehisintellekt kunagi asendada.

Artikkel ilmus ajakirjas Teataja 3/2026
Ingrid Pappel, Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor