Koda näeb mitmeid murekohti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus
Koda esitas Riigikogu riigikaitsekomisjonile arvamuse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohta, millega uuendatakse kriisiregulatsiooni ning pannakse elutähtsa teenuse osutajatele uusi ülesandeid kriisideks valmistumisel ja toimepidevuse tagamisel. Koda tegi mitmeid muudatusettepanekuid ja rõhutas, et ettevõtjate jaoks on võtmetähtsusega, et uute kohustustega kaasneksid selged reeglid, riigipoolsed toetusmeetmed ning koordineeritud lähenemine.
Kriisiülesannete regulatsiooni laiendamine partneritele ja rollikonfliktide ennetamine
Koda tegi ettepaneku laiendada kriisiülesandega seotud kohustusi ka elutähtsa teenuse osutaja partnerite töötajatele, kellele oli usaldatud oluline ülesanne elutähtsa teenuse tagamisel. Hetkel oli regulatsioon eelnõus piiratud vaid elutähtsa teenuse osutaja enda töötajatega, mis ei arvestanud teenuste kompleksset ristsõltuvust. Samuti soovis koda tagada elutähtsa teenuse osutamise jätkusuutlikkuse, nõudes, et Kaitseressursside Amet annaks elutähtsa teenuse osutajale juba tema töötaja sõjaaja ametikohale määramise kavatsuse korral eelnevalt teada, kas töötaja on sõjaaja ametikohal kriitiliselt vajalik. See aitas ennetavalt planeerida töötaja asendamist ja vältida tööjõuvaidlusi ja tööjõupuudust kriisiolukorras.
Taustakontrolli paindlikkus ja töösuhte lõpetamise selgus seaduses
Ministeeriumile saadetud arvamuses leidis koda, et elutähtsa teenuse osutajal peaks olema oma riskihinnangust lähtuvalt õigus kehtestada riigi poolt sätestatud taustakontrolli miinimumnõuetele lisaks täiendavaid kriteeriumem näiteks seoses kõrge riskiga riikidest pärit töötajate või partneritega, et tagada teenuse turvaline osutamine. Lisaks rõhutas koda, et õigusselguse huvides tuleks seaduses selgelt sätestada töölepingu lõpetamise alus juhuks, kui töötajat ei saa taustakontrolli tulemuste tõttu usaldada.
Riskianalüüsi detailsus
Eelnõu kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatel kohustus koostada oma riskianalüüs üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes, mis kaardistab võimalikud ohud ja nende ristsõltuvused. Koda tõi arvamuses välja, et eelnõus ja seletuskirjas pole selgelt määratletud, millises ulatuses ja detailsuses peavad ettevõtjad üleriigilist riskianalüüsi arvesse võtma. Ühtse arusaama ja võrreldava taseme tagamiseks tegi koda ettepaneku täiendada eelnõud või rakendusakte, et sätestada selged juhised riskianalüüside koostamise mahu ja detailsuse kohta ning vältida ettevõtjate ülemäärast ressursikulu.
Ühte kontaktpunkt ETO-dele
Bürokraatia vähendamiseks ning protsesside tõhustamiseks soovitasime luua elutähtsa teenuse osutajate jaoks üks ühtne kontaktpunkt, kelle kaudu toimub kogu teabe vastuvõtt ning edasine koordineerimine teiste asutustega.
Sõltumatu auditi sageduse piirang
Eelnõu kohaselt järelevalveorgan võib tellida auditi omal kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi. Koda tegi ettepaneku kehtestada sõltumatute auditite sagedusele konkreetne piirang, auditeerides ETO-sid maksimaalselt kord kolme aasta jooksul. Ettepaneku eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida liiga sagedast auditeerimist.
Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.