Järjekordne näide, kuidas seadusemuudatus on ettevõtete jaoks liiga keeruliselt sõnastatud

Koda peab oluliseks, et seadused oleksid kirjutatud selgelt ja lihtsalt. Sellisel juhul saavad ettevõtted oma kohustustest ja vastutusest aru juristi abita, kuid kahjuks leiame sageli näiteid, kus plaanitav seadusemuudatus on liiga keerulise sõnastusega. Näiteks hiljuti leidsime mitmeid selliseid näiteid võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõust, millega võetakse üle tootevastutuse direktiiv.

Tootevastutuse direktiivi ülevõtmise eelnõus on näiteks puudusega toote eest vastutavate ettevõtete ring kirjas kümnes lõikes, kusjuures lõigetes viidatakse korduvalt üksteisele. Näiteks on ühes sättes lõiked 9 ja 10 sõnastatud järgmiselt:

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 või 6–7 nimetatud Euroopa Liidus asuvat ettevõtjat ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab puudusega tootest põhjustatud kahju eest toote levitaja, kui:

1) kannatanu taotleb, et levitaja annaks teavet käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 või 6–7 nimetatud ettevõtja või isiku kohta, kes levitajale toote tarnis, ja

2) levitaja ei anna käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teavet ühe kuu jooksul pärast asjaomase taotluse saamist.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 3 punktis i määratletud digiplatvormi pakkuja suhtes, kes ei ole vastutav ettevõtja, kuid kes võimaldab tarbijal sõlmida kauplejaga toote suhtes lepingu sidevahendi abil, kui keskmine tarbija võis aru saada nii, et toodet pakub digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all olev isik.

Sellest sõnastusest ei selgu, millal täpselt levitaja vastutus tekib. Sätte eesmärk on seletuskirjas küll lahti kirjutatud, kuid seaduse tekstist seda üheselt välja lugeda on keeruline.

Kui seaduse sõnastus on keeruline ja sätte tähendus selgub alles mitme ristviite kaudu, on ettevõtetel raske hinnata, millal neil mingi kohustus tekib või millal nad vastutavad. Selline ebaselgus tekitab ka õiguslikku ebakindlust.

Seega palusime ministeeriumil sõnastada viidatud säte selgemalt ehk ilma mitmekordsete ristviideteta. Samuti palusime kogu eelnõu sõnastuse üle vaadata ja seda võimaluse korral lihtsustada.