Euroopa Liidu riigihanked lihtsamaks
9. septembril tuli Euroopa Komisjon (EK) välja uue riigihangete määruse ettepanekuga. Sellega muudetakse eeskirjad lihtsamaks ja selgemaks, koondades ühte otsekohalduvasse määrusesse kolm kehtivat riigihangete direktiivi ja praegu erinevates valdkondlikes õigusaktides sisalduvad hankeid reguleerivad sätted. Praeguse viie menetluse asemel tuleb kolm. Ühtlasi edendab uus ettepanek strateegilisi eesmärke, sh ühtse turu integratsiooni, majanduslikku autonoomiat, julgeolekut, sotsiaalset ja ökoloogilist jätkusuutlikkust ning innovatsiooni.
Rahalise poole pealt loodab EK saavutada märkimisväärset aastast haldussäästu – 650 miljonit eurot, mis tuleneb avaliku sektori hankijate koormuse vähendamisest 80 miljoni euro võrra ja ettevõtjate koormuse vähendamisest 570 miljoni euro võrra.
Ühtne digitaalne hanketurg (Digital Marketplace)
Lihtsustamise peamine element on integreeritud digitaalse hanketuru loomine, mis koosneb omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelistest liikmesriikide e-riigihangete platvormidest. EK loodab, et see võimaldab ettevõtjatel osaleda hankemenetlustes ja esitada pakkumusi kogu ELis mis tahes ühendatud e-riigihangete platvormi kaudu, järgides ühekordsuse põhimõtet, vältides korduvaid teabe- ja dokumenteerimisnõudeid.
Suurem paindlikkus avaliku sektori hankijatele
Uued reeglid annavad avaliku sektori ostjatele suurema paindlikkuse hangete läbiviimisel, võimaldades neil valida, millist hankemenetlust kasutada. See soodustab paremaid valikuid ja lihtsustab haldusmenetlusi, muutes riigihanked sarnasemaks erahangetega. Reeglid selgitavad olukordi, kus võib kasutada otselepinguid, eriti hädaolukordades ja kriisides, ning kuidas rakendada julgeolekuaspekte. Uute reeglite kohaselt on avaliku sektori ostjatel ka suurem paindlikkus läbirääkimisteks kõigis hankemenetlustes, kui nad seda soovivad. Avaliku sektori asutuste omavaheline koostöö ja nn in-house lepingud jäävad riigihangete regulatsiooni alt välja.
Hinna-kvaliteedi suhe standardmeetodiks
Parima hinna ja kvaliteedi suhe (BPQR) muudetakse standardseks lepingu sõlmimise meetodiks, kusjuures kvaliteedikriteeriumid peavad sellest moodustama vähemalt 30% (50% töömahukate lepingute puhul). Sellised kvaliteedikriteeriumid võivad hõlmata ostetava toote või teenuse tehnilisi omadusi ja funktsionaalseid eeliseid ning arvestada samuti keskkonna-, sotsiaal- või julgeolekukaalutlusi.
Avaliku sektori hankijad võivad sellest lähenemisviisist kõrvale kalduda (lähtuda parimast hinnast), kui nad selgitavad, kuidas muul viisil kvaliteet tagatakse, näiteks kvaliteedi miinimumnõuete kaudu. Konkreetses hankemenetluses on avaliku sektori hankijatel täielik kaalutlusõigus selle üle, milliseid kvaliteedikriteeriume kohaldada ja millises proportsioonis.
Suureneb avaliku sektori hankijate sotsiaalne vastutus
Sotsiaalselt vastutustundlike hangete edendamiseks kehtestatakse töömahukate lepingute puhul n-ö kvaliteedilävi, st kvaliteedikriteerium peab olema vähemalt 50%. Sätestatakse veel, et sellise lepingu sõlmimisel osalevaid töötajaid mõjutavad töötingimused loetakse kvaliteedikriteeriumi osaks, võimaldades avaliku sektori ostjatel eelistada õiglasi töötingimusi ja kvaliteetseid töökohti. Reeglistik tunnustab alltöövõtu tähtsust, kuid keelab selle kasutamise kogu lepingu puhul. Säilitatakse sätted ligipääsetavuse kohustuste, lepingute reserveerimise teatud organisatsioonidele ning erirežiimide kohta sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste lepingute jaoks.
„Eelista Euroopat“
Kavandatav riigihangete regulatsioon loob uue ühise ELi raamistiku Euroopa eelistusmehhanismide jaoks, et tagada avaliku sektori vahendite kasutamine ELi julgeoleku, vastupidavuse ja ausa konkurentsi huvides, vähendades seeläbi kahjulikke sõltuvusi ja ebaõiglasi praktikaid ning tugevdades Euroopa tööstusvõimekust.
See horisontaalne raamistik sätestab üldised reeglid juhtudel, kus sektoripõhine seadusandlus nõuab EL-i eelistamise või muude piirangute rakendamist (v.a juhul, kui on sätestatud teisiti). Täpsemalt selgitab see, millised operaatorid ja tooted on kaetud ELi rahvusvaheliste kohustustega, nagu WTO hankeleping või asjakohased vabakaubanduslepingud, ning millistele on nende kaudu tagatud täielik ligipääs ELi hanketurgudele ja millistele mitte. EK spetsiaalne veebipõhine tööriist aitab tulevikus ostjatel kindlaks teha tarnija ja toote päritolu ning tuvastada asjakohased nõuded. Avaliku sektori hankijatel/ostjatel on seega võimalus välistada pakkumisi kolmandatelt riikidelt, kellega EL-il puuduvad vastastikused hankekohustused.
Järgmise sammuna algavad ettepaneku üle läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja EL-i nõukogu vahel.
EK materjalide põhjal Reet Teder