Euroopa Liidu järgmisest finantsraamistikust

Euroopa Komisjon (EK) tuli välja Euroopa Liidu tulevase finantsraamistiku (MFF)  ettepanekuga 16.07. Selle maht on 1,86 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. 

Õiguslikust vaatest esitas EK järgmised ettepanekud:

• määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik;
• institutsioonidevaheline kokkulepe eelarveküsimustes;
• omavahendite otsus;
• määrus liidu eelarve tulemuslikkuse, järelevalve ja hindamise kohta.

Sisulisest küljest sisaldab ettepanek nelja rubriiki, millele lisandub paindlikkusinstrument ja Ukraina reserv. Kavandatava MFF 2028–2034 rubriigid vastavad peamistele ELi eelarvest rahastatavatele tegevusvaldkondadele – st Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maapiirkonnad ja merendus; konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek; Globaalne Euroopa ja haldus.

Rubriik 1: hõlmab eelkõige riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid, et edendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kestlikku arengut ja konkurentsivõimet ning julgeolekut, toetades samal ajal põllumajandust, maapiirkondade ja merenduse heaolu. Siia kuuluvad ka Frontex, Europol jm seotud detsentraliseeritud asutused. Lisaks on selles rubriigis ette nähtud taasterahastu "NextGenerationEU" tagasimaksete iga-aastane kindlaksmääratud summa. Maht - 1 triljon eurot.

Rubriik 2 hõlmab Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi "Euroopa horisont"  See rubriik hõlmab ka peamisi programme, millega toetatakse liidu piiriülest ühenduvust (Euroopa ühendamise rahastu), kriisideks valmisolekut ja kriisidele reageerimist, sh tervishoidu (liidu elanikkonnakaitse mehhanism+), samuti Euroopa piiriülese hariduse juhtprogrammi "Erasmus+" ja uut AgoraEU-d, millega toetatakse kultuuri-, meedia- ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Maht - 589,6 miljardit eurot.

Rubriik 3: siia kuuluvad: Globaalne Euroopa, samuti ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa). Maht - -215,2 miljardit eurot.

Rubriik 4: siia kuuluvad Euroopa avaliku halduse kulud, mis on stabiilselt 6% mitmeaastasest finantsraamistikust. Lisaks nendele neljale rubriigile on Ukraina toetamiseks ette nähtud erireserv.

Paindlikkusinstrument on mõeldud ootamatuteks kriisideks vm ootamatuteks vajadusteks. 

Tulude poolel on EL omavahendid. Praegu on nelja liiki omavahendeid:

• Traditsioonilised omavahendid (peamiselt tollimaksud).
• Omavahendid, mis põhinevad käibemaksul (KM).
• Omavahendid, mis põhinevad ringlusse võtmata plastpakendijäätmete hulgal (Plastics, asutatud 2021. aastal).
• Kogurahvatulul põhinevad omavahendid – st liikmesriikide sissemaksed.

Nüüd, MFF ettepanekuga esitas Komisjon ELi eelarve rahastamiseks viis uut omavahendit:

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS): HKSist saadava tulu sihipärane kohandamine – st 30% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest (va selle laiendamine ehitussektorile ja maanteetranspordile) peaks nüüd minema ELi eelarvesse. EK loodab sellest laekumisi aastas keskmiselt ligikaudu 9,6 miljardit eurot.

Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM): EK soovib 75 protsenti 

piiril kohaldatavast süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tuludest suunata ELi eelarvesse. Eeldatavasti genereeritakse sellega aastas keskmiselt ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Omavahendid, mis põhinevad kogumata e-jäätmetel, kohaldades kogumata e-jäätmete massi suhtes ühtset määra - 2 EUR liikmesriikidelt kilo kohta kogumata elektroonikaromude eest. Eeldatavasti toob see aastas EL eelarvesse sisse keskmiselt umbes 15 miljardit eurot.

Tubakaaktsiisi omavahend, mis põhineb liikmesriigis tubakatoodete suhtes kohaldataval minimaalsel aktsiisimääral. EK soovib  ühtse 15-protsendilise sissenõudmismäära kohaldamist tarbimisse lubatud tubakatoodete ja nendega seotud tubakatoodete väärtusest, kasutades igas liikmesriigis asjaomasel kalendriaastal kohaldatavat alammäära. Laekumisi sellest loodab EK aastas keskmiselt ligikaudu 11,2 miljardit eurot.

Euroopa äriühingu ressurss (CORE), mis on ELis tegutsevate ja müüvate vähemalt 100 miljoni euro suuruse aastase netokäibega ettevõtjate (v.a väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) iga-aastane kindlasummaline panus.  Sellega loodab EK saada aastas keskmiselt ligikaudu 6,8 miljardit eurot.

Äriühingutelt koguksid maksu liikmesriigid ja kannaksid saadud maksutulu EL eelarvesse. 

Maks äriühingutele oleks progressiivne: 

• äriühingute puhul netokäibega 100 miljonist eurost ja ühest sendist 249 999 999,99 euroni oleks panus 100 000 eurot;
• Äriühingutelt, mille käive on kuni 499 999 999,99 EURi, panus oleks 250 000 eurot;  äriühingutele käibega
• 500 miljoni euro ja 749 999 999,99 euro vahel on määraks 500 000 eurot ja ettevõtetele käibega
• üle 750 miljoni euro - 750 000 eurot. 

Seniste omavahendite osas soovib EK mõningat kohandamist. Need „kohandatud elemendid“ tähendavad seniste omavahendite puhul liikmesriikidele jäävate summade vähendamist ja EL eelarvesse kantava osa suurendamist. Nii jääb praegu tollimaksude puhul liikmesriikidele 25%, uue MFF puhul „kohandatuna“ – 10%. Selline mõningane kohandamine tooks EL eelarvesse sisse 14,3 miljardit eurot. Need viis uut omavahendit jm MFFs esitatud omavahendite paketi kohandatud elemendid kokku annaksid EK hinnangul tulu ligikaudu 58,5 miljardit eurot aastas (2025. aasta hindades).

Ettepaneku kohaselt tuleks viis uut omavahendit kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2028
Järgmise sammuna hakkavad EK poolt väljapakutud ettepanekut arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. St rakendub seadusandlik tavamenetlus. Mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks on vaja nõukogus ühehäälset otsust. (27 liikmesriigi nõusolekut). Lisaks kuulub EL eelarve tulude ettepanek ratifitseerimisele liikmesriikide parlamentides.

Euroopa Komisjoni materjalide põhjal Reet Teder